" Autor kordab veel samas peatükis mõtet, et pedagoogika ei ole teadus. Kasvatusteaduste eksistents igal pool ja mittekuskil samaaegselt ei ole tema nõrkus, vaid pigem tugevus. AJA VAIM JA LAPSEPÕLV Kodu vastuseis ja vastukaja Perekond ei tooda endale toitu jm eluksvajalikku, vaid ainult tarbib seda. Primaarkogemused on asendatud sekundaarkogemustega. Traditsiooninormidest loobumine on toonud ebakindluse ja autoriteedi purunemise. Täiskasvanu ja lapsemaailma vaheline joon on ebaselge. Individualism ja privaatsusvajadus on suurenenud. Laste elu on lasteaed ja kool, mitte niivõrd enam kodu. Mäletusi Paradiisiaiast Last ümbritsevad värvid olgu mahedad ja soojad, hääled rahulikud ja harmoonilised, vormid pehmed ja ümarad ning kodumiljöö moraalne. Lapse läheduses tuleb elada elamisväärset elu, toimeta arukalt ja närvitsemata. Jonniva lapsega tuleks olla kannatlik ja enesekindel
ei ole see hilisemas eas enam kuigi tõenäoline ja koolis ilmnevad paratamatult õpiraskused(Niiberg&Linnas 2007:81,85). Lastele on vaja fantaasiaküllaseid, värvikaid ja huvitavaid raamatuid, mis seostuvad nende endi kogemustega ja rikastavad neid, ajavad neid naerma ning tiivustavad nende kujutlusvõimet seostuvad nende maailma ja mõtlemisviisiga(samas :91). Lastekirjandusega kursis olek pakub vanemalegi üsna palju. Selle vahendusel on hõlpsam sisse elada lapsemaailma ning suuta mõista oma lapse mõttekäike ja käitumismotiive(Talts&Tilk 1997:83). 14 2.5. Peretraditsioonid Perekond ja peretraditsioonid on olulised iga inimese elus. Laps, kes kasvab keskkonnas, kus hoitakse au sees rahvakombeid, kus pööratakse üksteisele tähelepanu, kus tuntakse rõõmu ühisettevõtmistest, areneb kaasinimesi ja kultuuri mõistvaks. Läbi
annaabi.ee 
