Usuti ka seda, et isegi eesti keele oskusega mitte-eestlasel on raskem õppida uut valdkonda, kui koolitus ei ole tema emakeeles. Põhjuseid miks meie inimestel puudub motvatsioon ennast edasi arendada on lõpmatuseni. Näiteks õpiharjumuste ja motivatsiooni puudumine, huvipuudumine, harjumuste kadumine jne. Et ka tulevastel põlvkondadel tekiks elukestev õppe hoiak, siis tuleks alustada selle sisendamisega juba lasteaedades. Peaks viima läbi lastevanematele ka lühikoolitusi lapsekasvatamisest. Tähtis on, et ka õpetamisviise muudetaks mitmekesisemaks (läbi kõikide meelte) ning oleks rohkem praktikapõhised. Et inimesed saaksid koolitustest rohkem osa võtta, siis peaks koolitusi tooma inimestele lähemale. Kavalalt saab inimestele tekitada ka huvi kui mõni koolitus toimuks näiteks kohalikus lillepoes. Kokkuvõtteks leian, et on palju põhjuseid ja tegureid, mis takistavad osalemast elukestvas õppes. Näiteks erivajadustega inimestel on vähem pakutavaid õpivõimalusi
Üldiseks probleemiks on tõe ja õiguse otsimine (Antud teoses kahe talupere omavahelistest tülidest) Võitlus maaga kestab igavesti Rikkuse näitamine 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Andres Oli tubli töötegija maamees. Ta ei olnud oma naise suhtes vägivaldne (teda ajas närvi, et tagapere peremees oma naist peksis ja halvasti kohtles) ning hoolis temast (sai aru, et Krõõt on mittu aastat töötamisest ning lapsekasvatamisest väga väsinud) Ta ei saanud pahaseks, kui Krõõdal sündis tütar (kuigi ta väga lootis) vaid ütles, et neil on aega ka poegi saada See näitas, et Andrese jaoks ei olnud Krõõt lihtsalt mingi objekt ning hoolis temast. Andres oli armukade (ta sai pahaseks, kui peremees ütles, et ta naisel on kena hele hääl, mida võikski kuulama jääda) Ta kuulas nõuandeid, mida naine ütles (et kohtusse ei läheks, ei sekkunud tülidesse)
annaabi.ee 
