kasvatatud nii, sest ühiskond ootab neilt seda, ühiskonnas ettekujutus, mida teevad mehed, mida naised. Miks mehed ja naised erinevalt käituvad? 1) Jõuteooria naturistlik lähtub sellest, et mees on naisest tugevam, mehele soodsam teha töid, mis lühiajalised, aga nõuavad energiat. Meeste tugevus tingib peaaegu universaalsed tööjaotused. 2) Lastekasvatusteooria soorollid määratud selle põhjal, et naised teevad selliseid asju, mida saab seostada lapsekasvatamisega: naine tegeleb lapsega rohkem. Samas on ka ühiskondi, kus mees tegeleb. 3) Majandusliku pingutuse teooria on soospetsiifilised tegevusvaldkonnad, et mehed ja naised tegelevad asjadega, mille hankimisega nad ise seotud on olnud. 4) Ohuteooria mehed teevad ohtlikumaid töid, ka meeste suremus on suurem seetõttu. Kuid see ei ole nii suur probleem kui naiste suremus. Meeste suremusega sündide arv ei vähene.
Nii on uurimistulemused näidanud (Markowitz, 2001), et lapseas kogetud vägivald on seotud täiskasvanueas hoiakuga käsutada vägivalda elukaaslase suhtes ning see hoiak vahendab vägivalla käsutamist laste ja elukaaslase vastu. Inimeste hoiakutel ja suhtumistel on tähtis osa nende tegeliku käitumise mõjutajana seoses perevägivallaga, k.a. lapse väärkohtlemisega. Täiskasvanute käitumist võivad mõjutada minevikust pärit müüdid ja hoiakud seoses lapsekasvatamisega. Näiteks on üheks tänapäeval kehtivaks müüdiks see, et lapsepõlv on õnnelik aeg ning see lõpeb, kui lapsest saab täiskasvanu. Ühiskonnas, kus ei arvestata lapseea keerukust seoses sellega, et lapse arengut mõjutavad paljud faktorid, mis ei pruugi olla ainult soodsad lapse arengu seisukohast, võidakse idealiseerida lapsepõlve. Teiseks müüdiks on see, et kuna kõik täiskasvanud on olnud kord lapsed, siis peaksid nad ka teadma, kuidas olla hea lapsevanem (Halperin & Shuman, 1979)
annaabi.ee 
