Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed. Sinna alla kuuluvad kõik kindlustused : nt pensionikindlustus, tervisekindlustus,töötuskindlustus; toetused: lapsetoetus,sünnitoetus,lapsehooldustoetus,koolitoetus; toimetulekutoetused Tegeleb vanurite hoolekandega,vanadekodude ja varjupaikadega,lastekodudega,vanadekodude ja hooldekodudega. 5) Hariduspoliitika: Eestis tahetakse luua suuri gümnaasiume, kaotada väikesed koolid. Suunatakse rohkem edasi õppima rakenduskõrgkoolidesse, rõhk on ka elukestval õppel. Kooliskäimine on siiski ettevalmistus edukaks karjääriks tööturul. Probleemid reformimisel: · Hariduse kvaliteet
Eelisõigus lasteaeda paigutamisel. Sünnitoetus kehtestati vastavalt laste sünnijärjekorrale (esimene 50 rubla, järmised 1000). 1998.a muutus sünnitoetus esimestele lastele jälle suuremaks. See on seotud asjaoluga, et esimese lapse sünni puhul tuleb teha suuremaid kulutusi lastekaupadele. Lapsehoolduspuhkus ja päevahoid Lapsehoolduspuhkus on puhkus, mida võimaldatakse emale või mõnele teisele inimesele kodus lapse hooldamiseks (emapuhkus, ülalpidamistoetus, lapsehooldustoetus, lapsehooldustasu pmts sama). Saadav summa ei ole seotud eelneva töökohaga. 1992.a lastetoetuse seaduses pikendati tasulist lapsehoolduspuhkust kuni kolmanda eluaastani. Toetust sai ema sõltumata töökoha olemasolust 0,5 miinimumpalka kuni 1,5 aastani ja 0,3 miinimumpalka kuni 3 eluaastani. Päevahoius oli 1980.a keskel veel pikad järjekorrad, siis 1990 suurened kodus olevate laste arv. Üheks probleemiks vanemate jaoks on olnud lastepäevahoiu teenuste maksumus
2) erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt Elanikkonnale tehtavad väljamaksed peavad garanteerima teatud sotsiaalse võrdsuse ühiskonnas, sest puhas turumajandus ilma riigi sekkumiseta pigem suurendab ühiskonna ebavõrdsust. Ümberjaotatud maksetena ehk mitmesuguste toetustena jaotab valitsus raha ümber, võttes maksudena raha jõukamatelt, et toetada vaesemaid. Valitsuse toetused: riiklik vanaduspension, invaliidsuspension, toitjakaotuspension, töötu abiraha, lapsehooldustoetus, toimetulekutoetus, üüri kompensatsioon jne. Valitsuse ostud on suunatud ühelt poolt mitmesuguste ühishüvede finantseerimisele, teisalt esitab riik konkreetseid tellimusi erafirmadele teatavate teenuste või kaupade ostmiseks. Ühishüvede finantseerimine kannab endas samuti sotsiaalse võrdsuse tagamise ideed, sest nende tootmine kõigile kättesaadava hinnaga poleks eraettevõtjale kasulik ja sageli võimalik. Erafirmade kaupade ja teenuste ostmine aga mõjutab
annaabi.ee 
