Vanemad naised on ka rohkem väikeste lastega kokku puutunud. Tihti on takistuseks see, et ema peab tööl käima ja raha teenima. Noored emad jäävad tihti ka üksi last kasvatama, sest lapse isa ei huvitu lapsest ning jalutab lihtsalt minema. Minu arust ei ole see normaalne. Milleks rikkuda nii noorelt oma elu? Aga samas on see nende oma valik. Kui käisin põhikooli viimases klassis, said emaks minu kolm klassiõde. Peale kooli lõppu lisandus veel kolm lapseema. Sellegipoolest on Eesti iive negatiivne. Iive positiivseks muutmisele saab kaasa aidata ka valitsus. Valitsus peaks rohkem toetama noori emasid. Emad saavad emapalka kuni laps on pooleteist aastane. Selle aja sees kulutab tegelikult laps kõige vähem raha, kuna toitub enamuse ajast rinnapiimast. Põhiliselt läheb emapalga raha mähkmete peale. Peale emapalka saab ema lasteraha, mis on 300 krooni kuus. Siiski jääb sellest väheks, et last kasvatada, kuna laps vajab süüa, riideid
vastuvõetamatu. Konflikti põhjustab lapselappide pesemine järves, lapse tagumiku pühkimine kalaga, liiga paljude kalade hoolimatu väljapüük vms. Kalaliiki tavaliselt nimetatud pole; ainult mõnel juhul on mainitud purikat (haugi). TartuMaarja jututeisendis pudeneb järvest tema rännuteel havikalu maha, Vändra teisendis pühib lapseema suure purikaga lapse tagumiku puhtaks. Haug on järvede rännu muistendites muistse kalastajakultuuri esindaja nagu tölpsabahaugki. I. Paulson märgib: «Kalastusest elatuvad algsed loodusrahvad on aga mõnda suurt kala või kalaliiki kõigi selle üksikute esindajatega pidanud jõevaimu või kalajumaluse konkreetseks kehastuseks, näit havi mitmel pool PõhjaEuraasias. Ka Eestis on kalurid omistanud havile eriti tugeva väe». Seda,
annaabi.ee 
