just seepärast, et lasteaedades pole kohti. Ta märgib, et mitmed lapsevanemad küsivad ikka ja jälle, kas neil pakutakse ka mingit lasteaialaadset algharidust lapsele (ERR, 2013). Siit tekibki peamine probleem: tuleks eristada lastehoidude tüüpe selgemalt. Kui tegemist on lastehoiuga, mis pakub vaid mõnetunnist valvet laste järele, võiks see olla lihtsalt mängutuba – koht kus laps ise saab mängida mõnda aega. Kui aga tegemist on lapsearengut soodustavad asutusega, tuleks sellele mõelda mõni parem nimetus, sest nagu selgub, on lastehoid sageli eksitav nimetus. Perekooli foorumis on mitmed lapsevanemad sääraste harivate lastehoidude olemasolu kinnitanud öeldes, et mõningates lastehoidudes lauldakse, joonistatakse, voolitakse, käiakse väljas mängimas ning on tehtud lastele ka spetsiaalsed liikumistunnid. Hoolimata sellest nendivad mitmed vanemad sama foorumi teema all, et võimalusel peaks panema lapse ikkagi
mahtuma ühiskonna raamidesse. Laste ja noorte asutustes tekkinud sotsiaalsed probleemid mõjutavad õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid. Koolis kulutab õpetaja sotsiaalsete probleemide lahendamisele väärtusliku aega õppetundides. Õpetaja peab vähese aja jooksul täitma õppekava ja samal ajal tegelema probleemidega. Õpetajal on palju rolle, ema, sotsiaaltöötaja, arst, sõber, politseinik ja palju muud. Lasteaias mõjutavad sotsiaalsed probleemid stabiilset ja lapsearengut soodustavat keskkonda. Kuna lapsed on väga mõjutatavad, reageerivad nad erinevatele probleemidele vahetult ja intensiivselt. Kui probleem mõjutab ühte last, reageerib sellele kogu rühm. Noorte- ja huvikeskuses on koolile ja lasteaiale sarnased sotsiaalsed probleemid, kuna sealne keskkond on vähem formaalne on osad probleemid vähem tajutavad. Kuid vabamas keskkonnas tulevad välja sellised olukorrad, mis koolis või lasteaias ei pruugi avalduda.