8. Valge krõpsupael Lõiked detailide lõikamiseks, mustrid tikkimiseks (lisa nr. 3): 1. Pluusi esiosa(2tk) 2. Pluusi tagaosa(2tk) 3. Pluusi varrukas(2tk) 4. Varruka värvel(2tk) 5. Krae(2tk) 6. Volditud seelik(2tk) 7. Õlalapi muster(2tk) Nukule rahvuslike riiete õmblemine: Pluus. Õmble õlaõmblused kokku, ääresta õmblusvarud. Eelpistes tikitud õlalapid õmble täpselt keskjoonele e. õlaõmblusele. Õmble varrukapäras lappvoldid ja varrukasuus lihtne sisselõikeline kinnis. Õmble kurrutatud varrukasuule varrukavärvel, sinna kinnita nööp ja nööbiaas. Õmble otsapandud varrukad käeaugukaartele, ääresta õmblusvarud. Rinnalõhik kitsalt palistada. Kroogi kaelaava, õlalappide all jääb sile riie. Ühenda valmis õmmeldud krae kaelaavale. Kummagi krae otsa siseservale õmble haak ja kinnitus ning sõlge imiteeriv nööp. Seelik. Küljeõmblused õmble kitsa palistusega. Õmble seeliku ülaserva voldid ja ühenda
pükste sees. Muuseumite kogudes on leida mitmeid Torist pärit meestesärke ERM ist ja üks asub Pärnu Muuseumis PäMu E 78. Viimane nimetatud särk on valgest linasest riidest, kaunistusteta. Särgil on otsapandud pikad varrukad, mis lõpevad värvliga. Varrukas on värvli juurest kurrutatud. Särgil on kitsas väike püstkrae. Kinnis on eest nööbitav. Krae all on särk seljalt ja eest kurrutatud. Õgadel on õalapid. Rinnal oleva kinnise ääres mõlemal pool on 3mm laiused lappvoldid. püksid Tori kihelkonna mehe suvised püksid olid linased või takused laia lakaga kintspüksid. Talvised püksid tehti tumepruunist viasest riidest. Villane kangas oli kodukootud ja seetõttu üsna paks. Külmaga olid sageli jalas kahed püksid: linased all, villased peal. Pükste pikkust silmas pidades võib öelda, et varem kanti pikki pükse. Põlvpüksid olid uuem mood ja neid kanti üsna lühikest aega, sest 19. saj lõpul olid jälle kasutusel pikad püksid.
annaabi.ee 
