Dali on saavutanud motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused, kuid mitte võõrandamise abil. See, kas vaataja näeb maastikku, lamavat inimest või hurdakoera, sõltub palju rohkem tema suutlikkusest kindlaid jooni ja varje või pildi üksikelemente omavahel uudsel viisil kombineerida ning oma pilku pildi teatud osale keskendada, ignoreerides ülejäänut. Dali on oma maali erinevaid tõlgendusvariandid joonistanud: 1)Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hurdakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom. Peitepilt apelleerib vaataja fantaasiale ja sellesse on võimatu täielikult süveneda. Kuna ükski kujutis ei ole domineeriv, näeb vaataja erinevate piltide rahutut vaheldumist. Dali ei püüdnud oma paranoiakriitiliste töödega pakkuda tegelikkuse tasakaalustatud pilti,
loomingulise võimena. Selline reaalsuse muudetud tajumine on ka peitepiltide optilise mitmetähenduslikkuse aluseks. Tema tuntuim peitepilt on õlimaal ,,Lõputu mõistatus" aastast 1938. Sellel pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dalí on saavutanud selle maali motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused: 1) Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hundakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom. Kuna ükski kujutis ei ole domineeriv, näeb vaataja erinevate piltide rahutut vaheldumist. (Weyers, 2006; Krauße, 2006) Joonis 7. Lõputu mõistatus (AllartClassic, 1939) 5.5. Rahvusvaheline edu 1936. aasta mais toimus Londonis rahvusvaheline sürrealisminäitus, kus olid eksponeeritud ka mõned Dalí tööd
annaabi.ee 
