See jaotus eeldab, et nähtusel on mingi keskmine tase, mille ümbruses varieerub suurem osa väärtustest. Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad võrdvõimalikult mõlemale poole. Normaal- jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga. Normaalajotust kujutav graafik on kellukese kujuline ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. Jaotust nimetatakse ka Gaussi-Laplaci kõveraks. Joonis 1. Normaaljaotus tekib siis, kui tunnuse väärtust mõjutavad väga paljud juhuslikud tegurid ja neist igaühe mõju on väga väike. Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon. Eluslooduses ei ole ükski asi täpselt normaaljaotusega, kuid paljud tunnused on looduses normaaljaotusele väga lähedase jaotusega. Joonis 1. Normaaljaotuse graafik Normaaljaotusega tunnuse väärtuste ulatust saab iseloomustada standardhälbe kaudu. Kolme
Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad enamjaolt võrdselt mõlemale poole (Joonis 1.). Antud töös on igal noodil erinev etalonväärtus vastavalt 442 Hz lähtuvale häälestusele. Kuid analüüsitakse vaid kõrvalekallete suurusi vastavast etalonväärtusest, seetõttu peaks ideaaljuhul iga noodi puhul kõrvalekallete keskväärtus olema 0. Normaaljaotuse graafik on kellukese kujuga (nimetatud ka Gaussi-Laplaci kõveraks) ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. (Normaaljaotus, vaadatud 07.12.15) 6 Joonis 1. Normaaljaotuse näiline graafik. Normaaljaotus eeldab, et on olemas keskmine mille ümber enamik väärtusi paikneb. Suuremaid kõrvalekaldeid esineb harva (Normaaljaotus, vaadatud 07.12.15). Antud töös on igal noodil erinev etalonväärtus (vastavalt 442 Hz häälestuse järgi) ning kirjeldatakse kõrvalekaldeid selle etaloni suhtes. 1.5
annaabi.ee 
