(ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel. Õe valved on erineva pikkusega. Päeval õe tööd kontrollivad vanemõde ja õendustöökoordinaator. Öösel tööd koordineerib valve vastutav õde. 2. SITUATSIOONI 1 KIRJELDUS Ühel päeval koos juhendajaga meil oli patsient, kellel oli tehtud hiljuti mitu operatsiooni: peensoole resektsioon, sigmasoole resektsioon, re-laparatoomia, hemikolektoomia, kõhuhaava revisioon + VAC süsteemi panek. Patsient oli juba mitu päeva omal hingamisel, kontaktne, 2 adekvaatne, hemodünaamiliselt oli stabiilne. Hommikul öine valve andis meile patsiendi üle, ja ütles, et öösel patsient oli väga vähe urineerinud. Meie kohe panime S.Lasix perfuusoriga, lubasime patsiendile juua. Kuulasime kõhtu, ja kõhus ei olnud kuulda peristaltikat
kontrollimise all kiirabiautoga lähima haigla erakorralise meditsiiniabi osakonda. Seda haiglat tuleb nii varakult kui võimalik teavitada patsiendi saabumisest. Patsiendi vastuvõtul haiglasse on vererõhk 100/60 mmHg, pulss 100 x/min, mis näitavad kliiniliste sümptomite vähest paranemist võrreldes esmase läbivaatusega. Muu hulgas tehtud kõhu ultraheliuuring tõestab põrnarebendit ning selget vaba vere olemasolu kõhuõõnes. Kohe seejärel tehtava laparatoomia käigus on võimalik põrna elundit säilitades ravida. Laparatoomia – kõhuõõnelõikus Oluline anatoomia Kõhuõõs Kõhuõõs piirneb ülevalt (kraniaalselt e peapoolselt) vahelihasega, alt (kaudaalselt e sabapoolselt) vaagnaluudega koos nende lihaste ja vaagnapõhjaga, eest (ventraalselt e kõhtmiselt) eesmise kõhuseinaga ning tagant (dorsaalselt e selgmiselt) lülisamba nimmeosa, ristluu ja tagumise kõhuseinaga
annaabi.ee 
