saavutab psühholoogiline pinge plastilise väljenduse. El Greco asetab vastupidiselt Tintorettole pearõhu pildist väljapoole, sinna, kuhu suunab meid Kristuse pilk. Selle tagajärjel puudub maalil aga tasakaal. Maal on ülesehitatud püstloodis, astmeliselt. Alumise servaga äralõigatud naisfiguurid süvendavad maali transtsendentset muljet. Inimene on sellel maalil kaotanud oma tähtsuse inimesena ning just see muudabki selle teose omapäraseks. ,,Laokoonis" (Lisa nr 4) lamab kuklasse surutud pea ja taeva poole suunatud pilguga rauk oma poegadega maas nagu kristlik märter, ilma et ta end madude vastu kaitseks. Teoses ,,Viienda pitseri avamine" (Lisa nr 5) valitseb eriti tugev sisemine rahutus. Ingel laotab laia zestiga käsi taeva poole. Tema hüüd näib äratavat õiglased, kelle alasti kehad, nagu haaratud mingist ohjeldamatust tungist, otsekui tuules lõõtsuvad leegid taeva poole sirutuvad
kaks noormeest seovad metsiku härja sarvede külge kuninganna Dirke, kes oli piinanud nende ema. Sama tüüpi on kuulus "Laokooni"-grupp, millel näeme Trooja preestri Laokooni ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Seda peeti kaua aega antiikkunsti tippsaavutuseks ja see on suurt mõju avaldanud renessansskunstile. Hilisemate leidude mõjul on niisugusest ülistavast hinnangust loobutud. "Laokoonis" näeme küll meisterlikku kehavormide modelleerimist ja huvitavat kompositsiooni, kuid grupi peamiseks puuduseks on füüsilise piina naturalistlik rõhutamine ja pooside kaalutletud teatraalsus ning efektitsemine. Rhodose koolkonda kuulub arvatavasti ka "Milo Venus" (õieti Melose Aphrodite), Leonardo da Vinci Mona Lisa kõrval populaarseim ja kuulsaim Louvre'i kunstivaradest. Ehkki juba languse ajal ajastul tekkinud, on see teos siiski kreeka kunstigeeniuse üllamaid saavutusi.