sakslast, Lossifoogt ei hakanud seetõttu vastupanu osutama, vaid põgenes koos varustusega Tallinna. Linnuse kätte saanuna täiendasid venelased selle lõunapoolset eeslinnust mitmete täiendavate kindlustustega. Selleks vajalik ehitusmaterjal saadi nii linna kivimajade kui ka kloostri ehitiste lammutamisest. Linnast säilis toona tugevalt purustatuna vaid kirik. Venelased ise elasid eeslinnuse aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt vaid laohoonetena. Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata. Esimese sõjakäigu Rakvere alla korraldasid rootslased 1574. aasta jaanuaris koos neile appi tõtanud sotlaste ning sakslastest mõisameestega. Ründajaid oli kokku 21 jalameeste lipkonda ja 11 mõisameeste eskadroni. Neil oli kasutada kokku kuus suurtükki.
( 30 tellistest ja 32 puidust) koos 10 kasarmuga, kus asusid pesuruumid, 2 köögist, 2 laohoonest. Teise sektori, BII, ehitus algas 1942 aastal ja lõppes 1943 aasta lõpus. BII jaotati 7 väiksemaks sektoriks. Sektoris BIIa asusid 16 kasarmut, 3 pesuruumi ja köök. Sektorites BIIb, BIIc, BIId ja BIIe asusid 32 kasarmut, 6 pesuruumi ja kaks kööki. Sektoris BIIf asusid 17 kasarmut ja 1 pesuruum. 30 kasarmut, mida peamiselt kasutati laohoonetena, ehitati sektorisse BIIg. Birkenausse rajati kokku hinnanguliselt 300 maja koos administratiiv hoonetega, infrastruktuure, 13 kilomeetrit äravoolutorusid, 16 kilomeetrit elektriaedasid ja üle 10 kilomeetri teid. Esimene Birkenau gaasikamber sai valmis 1942 aasta märtsiks ja seda kutsuti " Pisike punane majake". Birkenau eesmärk oli uurida juute ja nende peal inimkatseid teha. Heinrich Himmler nimetas seda kui viimast võimalust kuidas lahendada juutide
annaabi.ee 
