valminud aastal 1750. Mõis on ehitismälestis. Mõis asub Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Veski tn 7. Pilt mõisast Hoone kasutus Mõisa omanik Lilienfeld rajas sinna 1770. aastal puudrivabriku. 1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis, kaetud poolkelpkatusega. Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis vahelduvad akende ja petikakendega ühtlases rütmis.
Maurice klooster, mis oli ehitatud 937. Klooster põles maha Suurel Reedel tulekahjus 1207. aastal. Koori (kiriku idaosas olev ruum) ehitus algas 1209-l aastal. Katedraal tuli suurem, kui alguses plaanitud. 1274 aastal ehitus peatus 1631 Kolmekümne aastase sõja ajal Magdeburg vallutati. 4000-st inimesest jäi ellu vaid 400. Katedraali rüüstati. Värvilised aknad purustati. 1806 aastal Magdeburg anti Napoleonile, ning katedraali kasutati laohoonena, ning isegi hobusetalli ning lambahoidlana. Okupatsioon lõppes 1814 aastal ning Frederick William III rahastas katedraali, et vajalikud parandused saaks tehtud. Aknad parandati täielikult alles aastal 1900 Teise maailmasõja ajal 16-l jaanuaril , 1945, suure pommitamise ajal, suur pomm tabas lääneosa, lõhkudes seina, oreli ning ka mõned muud osad. Õnneks tuletõrjujad suutsid tulekahju õigel ajal kustutada ning katedraali kahjustused polnud väga
ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud. Algse ruumilahenduse välja selgitamine eeldab vastava ahitektuuriajaloolise uuringu teostamist koos selleks vajalike seina- ja vundamendisondaaidega. Hoone põhjapoolse osa all on soklikorrus ning hoone keskosa ja põhjatiiva all keldriruumid. Ait-kuivati Tallinn-Narva maantee poolt vaadatuna on Edise mõisakompleksi dominandiks (vähemalt selle tänases olukorras) 19. sajandit pärinev ait-kuivati. 1980. aastatel ehitati nõukogude ajal laohoonena kasutusel olnud hoone ümber toitlustusasutuseks ning selles paikneb trahter Valge Hobu. Ümbeehitus teostati oma aja kohta väga stiilitundlikult. Kõige väärtuslikumad on autoritööna valminud sepisdetailid. Hobusetall Hoone ehitati 19. sajandil ja renoveeriti nõukogude ajal korterelamuks, lisades teise korruse. Käesoleval ajal on vahepeal kasutuseta seisnud ja lagunev hoone OÜ ZOROASTER poolt ümber ehitatud kontorhooneks
annaabi.ee 
