Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lantanoid" - 5 õppematerjali

Euroopium
7
pptx

Euroopium

Euroopium Alex lepik Lühitutvustus Lantanoid Väga haruldane muldmetall Pehme ja hõbehall värvus Teistest lantanoididest kõige reaktsioonivõimelisem Oksüdeerub õhuga väga kiiresti Reageerimine veega on sarnane kaltsiumiga Leiualad ja tootmine Puhtalt looduses ei leidu Kaevandatakse maakidena koos teiste lantanoididega Leidub bastnäsiidis ja monatsiidis, samuti ka lopariidis ja ksenotiimis. Varusi kõige rohkem Hiinas, Venemaal ja USA-s Toodavad Hiina ja Venemaa Bayan Obo kaevanduses suured bastnäsiidi ja monatsiidi varud Koola poolsaarel Venemaal leidub lopariiti Eraldamine Mitu erinevad meetodit: 1. Kuumutatakse maaki ja leotatakse happes 2. Sadestatakse Ce välja, Edasi viiakse läbi solvent-ekstraktsioon või ioonvahetuskromatograafia ning seejärel saadakse suure euroopiumisisaldusega proov. Proovis olev Eu(III) reduts...

Keemia → Anorgaaniline keemia ii
4 allalaadimist
Metallide füüsikalised ja keemilised omadused
2
doc

Metallide füüsikalised ja keemilised omadused

· liitium · naatrium · kaalium · rubiidium · tseesium · frantsium Lantanoidid on 15 keemilist elementi järjenumbritega 57...71. Nad on nime saanud neist esimese, lantaani järgi. Keemilistes omaduste poolest sarnanevad kõik lantaaniga. Lantanoide leidub maakoores rohkem kui näiteks kulda, kuid nad ei esine puhtalt ega isegi hästi kättesaadava maagina. Lantanoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane lantanoid luteetsium. Perioodilisussüsteemis paigutatakse nad sageli koos aktinoididega peatabelist allapoole. Aktinoidid on 15 keemilist elementi järjenumbritega 89...103. Nad on nime saanud neist esimese, aktiiniumi järgi. Keemilistes omaduste poolest sarnanevad kõik aktiiniumiga. Aktinoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane aktinoid lavrentsium. Aktinoidid on kõik radioaktiivsed. Nende hulka kuuluvad tuumakütused uraan ja plutoonium.

Keemia → Keemia
160 allalaadimist
Keemia konspekt
23
doc

Keemia konspekt

Mõlemad omadused on seotud kristallvõre ehitusega. Mittemetallid on eeldades kas vedelad või gaasilised või omavad mingit kristalset struktuuri aga mis pole üldsegi tugev vaid väga habras. Metallide tihedus. Metallide tihedus muutub alates 0,5 g/cm2 ( Li ) kuni 22,5 g/cm2 (Ir,Os). Mittemetallide tihedusest ma ei oska midagi öelda. Metallide magnetilised omadused ­ magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt. Ferromagnetilised metallid ­ Fe, Co, Ni ja lantanoid Gd magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. Paramagnetilised metallid ­ Al, Cr, Ti magnetiseeruvad nõrgalt. Dimagnetilised metallid ­ Sn, Cu, Bi tõukuvad magnetist eemale. 49. metallide keemilised omadused. Kõikvõimalikud reaktsioonid. Metalliaatomite väliselektronikihil on tavaliselt 1-2 elektroni. Võime tõttu loovutada elektrone on metallid redutseerijad seejuures nad ise oksüdeeruvad. Metalli reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid.

Keemia → Keemia
415 allalaadimist
Keemia alused KT3
14
doc

Keemia alused KT3

· Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. · 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. · 6. perioodi d-elementide raadiused on praktiliselt samad kui 5. perioodis. ­ Seda põhjustab lantanoidne kontraktsioon ­ aatomiraadiuste vähenemine lantanoidide seas ehk f-elektronid on väga nõrga varjestava toimega, nt Ba aatomiraadius on 224 pm, luteetsiumil (viimane lantanoid) 172 pm. · Lantanoidse kontraktsiooni tulemusena on 6. perioodi d-elemendid sama raadiusega kui 5. perioodi omad, samas on nad ~2 korda raskemad ja seega ka tihedamad. · Lantanoidse kontraktsiooni tõttu on kulla ja plaatina valentselektronid tõmmatud tuumale lähemale, tugevamini seotud ning seetõttu on kuld ja plaatina suhteliselt vähereaktiivsed. 62. Miks d-elementidel võib olla ühendites erinevad oksüdatsiooniastmed? Millistel d-elementidel on ühendites

Keemia → Keemia
27 allalaadimist
Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

(Need muutused on aga suhteliselt väikesed ja sama perioodi erinevad elemendid asendavad üksteist kergesti metallide kristallivõres.) 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. 6. perioodi d- elementide raadiused on praktiliselt samad kui 5. perioodis. (Seda põhjustab lantanoidne kontraktsioon ­ aatomiraadiuste vähenemine lantanoidide seas ehk f-elektronid on väga nõrga varjestava toimega, nt Ba aatomiraadius on 224 pm, luteetsiumil (viimane lantanoid) 172 pm.) d-elementide omadused tulenevad osalt nende d-orbitaalide kujust ja omadustest. ­ Erinevad d-orbitaalid paiknevad ruumiliselt suhteliselt eraldatult ja seetõttu on neil paiknevate elektronide omavaheline tõukumine nõrk. ­ Elektrontihedus d-orbitaalidel paikneb enamasti aatomituumast kaugel ­ nad on suhteliselt nõrga varjestava toimega. Lantanoidse kontraktsiooni tulemusena on 6. perioodi d-elemendid sama raadiusega kui 5

Keemia → Keemia alused
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun