loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2. Liitlipiidid fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed) 3. Tsüklilised lipiidid (vees ei lahustu ja esinevad loomakudedes) hormoonid (reguleerivad keha ainevahetust ja muud, nt.testosteroon, östrogeen, progesteroon, neerupealiste hormoonid), kolesteriid (loomaraku koostises, sellest sünteesitakse hormoone), vitamiinid Proteiinid ehk valgud Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest.
Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21- 24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukleiinhappe jääke. Oma referaadis räägin ma lambavillatüüpidest, mida teistelt loomadelt saadakse, villa ajaloost, villa omadustest, töötlemisest ja kasutamisest ja palju veel huvitavat. Ajalugu Metslamba sattumist Aasiast Euroopasse arvatakse varasemasse jääajastusse. Neil aegadel peeti lammast piimalambana. Lambavilla hakati kasutama vanemal pronksiajal. Kuni 18.
annaabi.ee 
