Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, ...
Koostas: Merit Aksiim Rühm: A3 Dekadents on nähtus kultuuris, mis levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Seda iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. Dekadents loob pinnase sümbolismile, kuulub selle juurde Dekadents nagu kogu uusromantism on seotud ka estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise Dekadendid on langusmeeleolude poeedid "Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti
Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust
· Naisliikumine · Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine loodusele ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges. Dekadents, nagu kogu uusromantism, on seotud estetismi mõistega, mis rõhub, et kust ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on langusmeeleolude poeedid. ,,oleme loojangu, languse, hävingu poeedid", on nad end ühes manifestis iseloomustanud. Esindaja: C. Baudelaire (1821-1867), kelle ainsaks luulekoguks on sünge meeleoluga ,,Kurja lilled" (1857). Impressionism Sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool. Kirjanduses eelistati lühizanri, iseloomulik oli värvi- ja meeleoluküllus armastuse ja looduse kirjutamisel. Püüti tabadahetkemeeleolusid ja tundmusi
annaabi.ee 
