gruppideks. 4. Mida järgnevatest EI käsitleta arenguindikaatorite põhifunktsioonina: Varieeruvus. 5. Mis järgnevatest sokkidest EI OLE tüüpiliselt äritsüklite aluseks: Elektrisokk. 6. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata suhtelist vaesust vähendada: Astmelise tulumaksu kehtestamine. 7. Mis järgnevast EI OLE tüüpiliselt iseloomulik majanduse langusfaasile: Tööpuuduse vähenemine. 8. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata majandust kasvatada: Maksude alandamine. 9. Mis järgnevast EI OLE iseloomulik tüüpilisele Lorenzi kõverale: Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda võrdsem on sissetulekute jaotumine. 10. Mis järgnevast EI OLE tüüpiliselt iseloomulik majanduse tõusufaasile: Eratarbimise vähenemine.
2. Vastavalt klassikalisele mudelile, mis on seotud majanduse pika perioodiga, mõjutab rahapakkumine majanduse nominaalseid muutujaid, mitte aga majanduse reaalseid muutujaid. 3. Vastavalt Okuni seadusele võime esitada järgmised seosed: kui töötuse määr ei muutu, siis reaalne SKP kasvab ligikaudu 3 protsenti. Kui aga töötuse määr suureneb ühe protsendipunkti võrra, siis SKP kahaneb üldjuhul 2 protsenti. 4. Majandustsükli pöördepunktide ja vastavalt tõusu- või langusfaasile minekut, väljendavad erinevad majandusnäitajad erinevalt. Seepärast kasutataksegi tsükli indikaatoreid, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist, komplektidena juhtivatest, ühtivatest ning järel indikaatoritest 5. Juhtindikaatorid näitavad majandustsükli pöördepunktide saabumist ennetavalt 6. Rahapakkumise vähenemine põhjustab kogunõudluskõvera AD nihke alla vasakule (kogunõudlus ehk