Kreeka ja idamaade ajaloos on ajajärk Aleksander Suurest Vahemere idaosa kreeka riikide langemiseni Rooma võimu alla tuntud hellenismiperioodina. Sageli loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a. ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla aastal 30. Sisuliselt avas uue ajajärgu aga Aleksander Suure vallutusretk. Koine- ühiskeel. Kreeklased kolisid pigem linnadesse kui maale. Sageli on hellenismiperioodi nähtud langusajana eemaldumisena Klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Hellenismi järgud: · 323-270 oli lakkamatu sõdade periood, diadohhide (järeltulijad) sõjad. Selles võitluses tõusid esile mitu suht stabiilset suurriiki. - Ptolemaios sai endale Egiptuse ja pani aluse dünastiale, mis kestis kuni Kleopatrani. Teine väepealik - Seleukos sai endale Babüloonia ja vallutas muud idaalad kuni Kesk-Aasiani. Seleukiinide dünastia lõi.
riikide langemiseni Rooma võimu alla tuntud hellenismiperioodina. Tavaliselt loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a. ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla aastal 30. Sisuliselt avas uue ajajärgu aga Aleksander Suure vallutusretk. Termin hellenism, mis võeti kasutusele ülemöödunud sajandil, tähistab eeskätt kreekluse ja kreeka kultuuri levikut idamaades. Sageli on antud perioodi nähtud langusajana eemaldumisena klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Teatud muutused varasemaga võrreldes kindlasti toimusid, kas neid aga tõlgendada allakäiguna või mitte, jääb igaühe enda otsustada. Kreeklaste riigid olid poliitiliselt võimasmad ja hellenite tehnoloogia ning teadus arenenum, kui kunagi varem. Ka ühiskonna kultuuri järjepidevus varasemaga on muudatustest hoolimata vaieldamatu. Ühiskond ja Riiklus.
annaabi.ee 
