MANERISM ITAALIAS Eemaldumine renessansi ideaalidest kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaega levinuim nimetus uuele kunstistiilile on manerism maneristid püüdsid jäljendada suurmeistrite käekirja 19. sajandil peeti manerismi kunstiajaloo langusajaks Kuidas suhtuda manerismi? arvatakse, et kõrgrenessansiaegne kunst on üliväärtuslik igal ajal omanäoline kunst kõrgrenessansiaegne kunst ei saa olla igavesti hea kunsti etalon erinemine renessansist tänapäeval paljudele huvitav ja lähedane Mida taotlesid maneristid? veendumust, et kunstil on väärtust tema enese jaoks hinnati keeruliste ülesannete lahendamist ei taotle harmooniat ja sümmeetriat
Manerism Itaalias Manerism 16. sajand • Eemaldumine renessansi ideaalidest • Kadus usk maailma harmooniasse, inimmõistuse jõusse, eneseteostusse • Manerism – periood Euroopas renessanssi järel ja baroki eel • Halvustavas tähenduses • 19. saj peeti kunstiajaloo langusajaks Suhtumine manerismi • Arvamus, et igal ajal omanäoline kunst • Hinnatakse renessanssi • Kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik kehtiv hea kunst • Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti – teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid • Võtsid renessansist palju üle, kuid oluliseks ei peetud enam loodust ja antiikkunsti • Tähtsustati: • Keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist
Manerism Itaalias Üldiseloomustus: Kunstiperiood pärast kõrgrenessanssi 16. sajandi viimasel veerandil. Manerism on pärast kõrgrenessanssi kujunenud kunstistiil, mille puhul eemalduti renessansi ideaalidest. 19. sajandil oli sellel sõnal halvustav tähendus ja seda perioodi peeti kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus.
Inimese anatoomiat kujutati moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Maneer ehk käitumisviis, komme, harjunud toimimisviis või ainestiku käsitluslaad 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? Vanasti arvati, et maneristid püüdsid jäljendada mõne suurmeistri loomingu välist vormi või käekirja, kuid ei suutnud väljendada loomingu vaimset sisu. Manerismi peeti 19. sajandil kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval arvatakse, et igal ajal on omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kestev hea kunsti etalon. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane. 4. Milline oli maneristlike maalide ruumikujutus? Millist omapärast kompositsiooni võis esineda? Milliseid värvitoone eelistati? Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn.
kiiver. 5.Kes oli üks Eesti kuulsamaid kunstnike? Tema looming? Michel Sittow- kuulsaim kunstnik. Pärit Tallinast. Sai tellimus erinevatest õukondadest. Peened teosed õlivärvidega ja peenelt viimistletud. "Aragoni Katariina" portree. 6.Võrrelda manerismi, kõrgrenssansi, erinevused ja sarnasused. Täielikult erines kõrgrenessansist.Ennem otsiti iluideaali, aga nad pöörasid selja sellele.Renesansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas.Seda perioodi nimetatakse kunstiajaloo langusajaks. 7.Iseloomusta maneristliku maali. Ekstavakantne kujutamisviis, kasutatakse jõuliselt heleda ja tumeda kontrasti.. Värvid muutuvad tumedamaks, süngeks. Iseloomulik tusatsev ja irooniline alatoon. Figuurid sagedasti pikaks venitatud ja asendid olid ebaloomulikud.Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8
annaabi.ee 
