Bütsants 1. Bütsants oli muistse Rooma impeeriumi õigusjärglane kuna ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja enamik selle riigi elanikest olid roomlased. Bütsantsi põhivaldused asetsesid küll Väike-Aasias, kuid Keiser Justinianuse valitsusajal suudeti taastada osa Rooma impeeriumi hiilgust vallutades nii Apeniini poolsaare kui osa Põhja-Aafrikast. 2. Bütsantsil tuli vastu seista araablastele, lõunaslaavlastele, langobardidele, bulgaarlastele ja türklastele. Armee efektiivsus tagati sõjaväe tugevdamisega ja vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4
Keiser Justinianus rajas Konstantinoopolisse Hagia Sophia katedraali, mis oli väga võimas ja mida seestpoolt kaunistasid mosaiigid. Veel lasi keiser koostada seaduste kogu nimega "Tsiviilõiguste kogu". 6. sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlase, kuid Bütsantsil õnnestus nende pealetung peatada. Suur osa slaavlastest elas Balkani poolsaarel ja slaavlased sulasid ruttu põlisrahvaga kokku. Samal ajal slaavlaste sissetungiga kaotas Bütsants langobardidele Itaalia. Araablased ründasid Bütsantsi ida poolt. 7. sajandil hakkasid nad vallutama Bütsantsi, Süüria, Egiptus ja Palestiina langesid kiiresti nende võimu alla. Väike-Aasiat neil aga vallutada ei suudetud. Mitmel korral ründasid nad ka Konstantinoopolit, kuid need tõrjuti tagasi. Keskaegne Bütsants Peale vaenlase sissetungi jäi Bütsants palju väiksemaks, aga seda kergem oli Bütsantsi ka valitseda. Hakati tugevdama sõjaväge. Sõduritele jagati maad, kus nad said
annaabi.ee 
