476. a. kukutas goodi päritolu keiser Romulus Augustuluse ihukaitseväe ülem Odoaker oma keisri troonilt ning saates keisrivõimu tunnused Konstantinoopoli kuulutas end Itaalia kuningaks. 493. a. vallutasid idagoodid Itaalia ning tapsid Odoakeri. Nende juht Theoderich kuulutas end Rooma kuningaks. 486. a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte
780/81, kui ta laskis Hadrianus I-l oma pojad Pippini ja Ludwigi Itaalia ja Akvitaania kuningateks salvida. 786/87, kui bütsantslik elulaad hakkas Ravennas 8 ja Beneventos muutma tema maailmapilti, ning lõpuks 800/01, kui ta võttis Roomas vastu keisrikrooni. Lisaks kuningakroonidele ja võimule oskas see harukordne mees enda poole võita ka Euroopa vaimse aadli. 776. aastal ilmus Karli lähikonda õpetlane ja poeet, langobard Paulinus. Hiljem olevat Karl talle teenete eet tasunud Aquileia peapiiskoptooliga. Karli riigiministri ja õuepoeedi Angilberti osaks langesid äärmiselt diplomaatilised ülesanded. Rooma-missiooni puhuks 796. aastal soovitas Karl paavst Leo III-le saadetud kirjas teda kui manuelem nostrae familiaritatis auricularum'it (salajast ja usldusväärset nõuandjat). Juba 789. aastal oli Angilbert saanud ilmikabtina Karlilt heal järjel Centula abtkonna.
annaabi.ee 
