järgnevaid töid. Langetamise erandjuhud ja ohtlikud langetusolukorrad Kui normaalse võra ja sirgeltkasvava puu langetamine tuuletu ilmaga ning õigete töövõtetega ei valmista erilist raskust, siis segava külg- või vastukalde ja tuule korral on vaja rakendada erivõtteid, suunamaks puud kindlalt soovitud poole. Otsekasvaval puul jäetakse pideriba ühtlase laiusega ja langetuslabidas asetatakse diametraalselt langetussuuna vastasküljele. Külgkaldega ja külgtuule korral peab pideriba jääma kiilukujuline, teravikuga puu kalde poole, langetuslabidas asetatakse samuti langetussuuna teljest kalde poole Puu läbisaagimisvõtete järjestus sõltub samuti puu kaldest ning saagimist tuleb alati alustada kaldepoolselt küljelt. Tugeva külgtuulega soovitatakse pideriba telg nihutada langetussuunast 10...15º tuule surve poole. Kui puu on kaldu langetussuunale vastupidiselt, tuleb esimesena lõigata põhilõige
Pideriba jätmine. Pideriba võib nimetada metsuri elukindlustamiseks. Õige pideriba tagab , et langetatud puu kukub soovitud suunas. Pideriba jäetakse langetuslõike ja etteraie vahele. Pideriba paksus peaks olema 1/10 kännu läbimõõdust. See seaduspärasus kehtib kuni 40cm jämeduste puude puhul. Jämedamate puude korral peaks pideriba paksus olema 4-5cm. Olulisemad langetusvõtted: Alusmetsa puud ja peenemad II rinde puud. Langetussuuna valikul ei mängi tuul, puu kalle ja võra mass erilist rolli, kuna neid puid on võimalik käega või õlaga suunata; sellest tulenevalt tehakse etteraie soovitud suunas ning langetuslõige ühe võttega. Suuremad puud. Kõigepealt tehakse etteraie, seejärel viiakse sae juhtplaat langetatava puu küljelt sisse, tasapindade vahe etteraie ja langetuslõike vahel peaks olema kuni 2cm, lõigatakse soovitud paksusega pideriba
annaabi.ee 
