otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille tulemus oli jumaluse tahteavaldus. 2.Vana- Eesti võimukorraldus. 13.saj algul oli Eestis nelja liiki ühiskondlikke gruppe: perekond; küla ja
järgmise põlvkonna täienduseks ja millistelt mitte. Valiku vormid ja tüübid. Valik jaguneb: a) looduslik valik b) kunstlik valik. Loodusliku valiku korral jäävad ellu need isendid, kes on tugevamad ja ümbritsevate keskkonnateguritega paremini kohanenud. Seega toimub olelusvõitlus, kus õigus elada ja järglasi saada on tugevamatel isenditel. Nii toimub looduses evolutsioon liigi keskkonnatingimustega parema kohanemise suunas. Kunstliku valiku korral on otsuse langetajaks inimene. Loomade kunstlikule valikule peab alati eelnema nende aretusväärtuse (geneetilise väärtuse) määramine. Produktiivloomade valikul püstitatakse kõigepealt aretuseesmärk, kuhu tahetakse tulevikus jõuda. Selleks määratakse kindlaks valikutunnused, mille alusel loomi hinnatakse. Põllumajandusloomadelt tahetakse saada suuremat jõudlust (piimatoodang, lihatoodang, munatoodang, villatoodang jne.), paremat tervist, suuremat viljakust jne. Valikut mõjutavad loomade viljakus,
annaabi.ee 
