sin n1 Kui n1 < n2, siis valemist tuleneb: n1 sin sin sin n2 St. murdumisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda on murdumisnurk β alati väiksem langemisnurgast α. Murdumise piirnurk β P vastab langemisnurgale α = 90° ja on leitav valemist: n1 sin P n2 Valguse langemisel optiliselt tihedamast keskkonnast on murdumisnurk α alati suurem langemisnurgast β. Nurga β = βP korral peegeldub kogu valgus antud keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks sisepeegelduseks.
Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk ja murdumisnurk seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi abil: Valem 1 sin n2 = sin n1 Kui n1 < n2, siis valemist 1 tuleneb: n sin = 1 sin < sin n2 St. murdumisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda on murdumisnurk alati väiksem langemisnurgast . Murdumise piirnurk P vastab langemisnurgale = 90° ja on leitav valemist: Valem 2, piirnurga valem n1 sin P = n2 Valguse langemisel optiliselt tihedamast keskkonnast on murdumisnurk alati suurem langemisnurgast . Nurga = P korral peegeldub kogu valgus antud keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks sisepeegelduseks. Peegeldunud ja murdunud kiire intensiivsus sõltub langemisnurgast . Langemisnurga kasvamisel peegeldunud kiire intensiivsus kasvab, murdunud kiire intensiivsus väheneb.
Et linnud heliga ei harjuks, on mõjuaega võimalik pikendada helide ebaregulaarsusega . Näiteks tuvid võivad kartmatult toitu otsida vaid 15 meetri kaugusel reaktiivlennukite maandumisrajast. Linnades võivad valjuhäälsed peletusvahendid tekitada probleeme, sest häirivad inimesi. Tiheasustusaladest eemal võib neid vabamalt kasutada. Visuaalsete peletusvahendite värvimiseks kasutatakse pigmente, mis muudavad oma värvi vastavalt vaate- ja valguse langemisnurgale. Helkivad lindid on päikesevalgust peegeldavast materjalist, need hirmutavad tuulistes tingimustes visuaalselt ning tekitavad ka heli. Istekohadeterrente, mida paigaldatakse katustele, kasutatakse lindude peletamiseks hoonete välisfassaadilt. Nende efektiivsust on katsetatud lennujaamades ultrahelisensori peal istuvate lindude peletamisel. Istekohadeterrendid muudavad iste- ja seltsingukoha lindudele ebamugavaks, takistades maandumist. Kuid kuna linnud on kohanemisvõimelised, leiavad
võib vaadelda kui punktallikat; seejärel leitakse vaadeldava pinna valgustatus kõigi 103 elementide jaoks ning summeeritakse. Tavaliselt on tulemuseks integraal üle mingi geomeetrilise pinna. Pisut keerulisem on juht, kus pinnalt lähtuv kiirgus pole isotroopne - sel juhul tuleb valgustatuse valemisse lisaks langemisnurgale veel kiirgaja indikatrissist (funktsioon, mis kirjeldab eri suundades kiiratavate lainete suhtelisi intensiivsuseid) tulenev kordaja. Hästi on uuritud nn. koosinuskiirgajat, kus pind kiirgab ühtlaselt kõigis suundades, mistõttu indikatrissi asemel läheb valemisse pinna kaldenurk. Koosinuskiirgaja korral vastab pinna heledusele (kiirgusvõime pinna ühelt ruutmeetrilt ruuminurka üks sterradiaan) üks nitt valgsus (kogukiirgus ühelt ruutmeetrilt) kandelat.
annaabi.ee 
