Sellisel juhul on tarvis tõmmata nõlva langejoon läbi selle punkti horisontaalist horisontaalini (võimalikult viimasega risti) ja teha kindlaks, millise osa tervest langejoone pikkusest moodustab punkti kaugus ühest horisontaalist. Hinnata võib nii silma järgi kui mõõta joonlauaga. Saadud tulemus tuleb korrutada horisontaalide lõikevahega ja sõltuvalt punkti asukohast horisontaali suhtes, millest kaugus mõõdeti, ning langekriipsu suunast liita vastava horisontaali kõrgusega või sellest lahutada 21. Leppemärgid. On kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised millede abile näidatakse objektide e. Situatsiooni asukoht. Situatsioon – kõik mis asub maapinnal, tee, küla, kõlvik. Kõlvik – maatükk mis erineb temaga kõrvalolevast looduslike tingimuste või kasutusala poolest. Leppemärgid jagunevad:
3. Maastikupunkt või objekt asub horisontaalide vahel. Sellisel juhul on tarvis tõmmata nõlva langejoon läbi selle punkti horisontaalist horisontaalini (võimalikult viimasega risti) ja teha kindlaks, millise osa tervest langejoone pikkusest moodustab punkti kaugus ühest horisontaalist. Hinnata võib nii silma järgi kui mõõta joonlauaga. Saadud tulemus tuleb korrutada horisontaalide lõikevahega ja sõltuvalt punkti asukohast horisontaali suhtes, millest kaugus mõõdeti, ning langekriipsu suunast liita vastava horisontaali kõrgusega või sellest lahutada. SIRGJOONELINE KAUGUS Sirgjooneline kaugus on lühim vahemaa kahe punkti vahel kaardil või maastikul. See on nn kaugus linnulennult. Kaardilt on sirgjoonelist kaugust kerge mõõta, kuid see ei arvesta maapinna tõusude ja langustega. SIRGJOONELISE KAUGUSE HINDAMINE Click to edit Master text styles Second level Third level
annaabi.ee 
