Tekkis võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse esinedes sakslaste kaitsejana. Eestlaste juhid läksid läbirääkimistele Paidesse. 1343.a 4. Mai kohtumisel saabusid 4 kuningat 3 sõjasulasega eestlaste poolt, ordu poolt oli ordumeister kaaskonnaga.+ tallinna piiskop, kes kaitses Taani huve. Eestlaste esindus tapeti. Ordu hakkas liikuma Tallinna suunas, suurem lahing toimus Kanaveres Rabas oli palju langejaid mõlemal poolel. 14.veb jõuti 7km kaugusele Tallinnast. Sõjamäe kõrgendikul taandusid eestlased soisele alale, kus oli ordu rüütlitel raskusi. Ei antud alla ja taheti oma liidrite surma eest kättemaksu. Kohe algul langes 3K eestlast. Orduvägi asus Tallinna alla laagrisse, eestlaste vägi ei hüvinud täielikult, kuid oli suures miinuses. Taanlased andsid ordule vabad käed kaitsmaks Tallinnat. Ordumeister ise liikus Läänemaale suurema väega, kus sunniti ülestõusnud taanduma
· 1224 oli peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid tartu. · Algas tõsine piiramine. o Ehitati suremaid ja väiksemaid kiviheitemasinaid, millega piluti kive ning tulist rauda e. Nn. Tulepotte linnustesse. · Kaheksa päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis liigutati järk-järgult linnusele lähemale. · Lõpuks otsustasid sakslased üleüldise tormijooksu kasuks. · Sakslastel õnestuski linnus tormijooksuga vallutada · Lahingus oli palju langejaid · Tratulangemisega oli kogu eesti mandriosa sattunud võõraste valitsejate võimu alla. o Vabana püsis esialgu vaid saaremaa. LÕPPVAATUS SAAREMAAL · 1227 jaanuaris, kui meri oli tugevalt jääs kogusid sakslased suure väe. · Alles üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla. · Nähes nii suurt väge (u. 20 000 meest) pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta. · Suurem osa sakslasi sellega ei nõustund ning hakkasid linnust piirama.
annaabi.ee 
