näitavad, et sealt saadakse meie oludes teravilja, kartuli ja heintaimede normaalset saaki: kolme aasta keskmisena ei erine see langatuse põhjas oluliselt sellest, mida saadakse langatuseäärselt tervikult. Suuri erinevusi ei ilmnenud ka langatuse põhja ja terviku mulla veereziimis ja huumusesisalduses. Lubatud kolmest kraadist järsema piirkaldega nõlvad hõlmavad alla viiendiku uuritud langatustest põllul. Normaalsele lähedast viljelemist võimaldavaid langatustega põlde võib igaüks näha TammikuKukruse maantee ääres kaevanduse nr. 2 käsilaavade kohal, Võrnu külas Kohtla kaevanduse kombainilaavade kohal ja JõhviKuremäe maantee ääres Ahtme kaevanduse käsilaavade kohal. Viimati mainitud põllult sai OÜ Tamme Auto mullu kartulit 2030 t/ha, seega üle Eesti keskmise. Hoolimata sajandi vihmast mullu augustis, mille järel on IdaVirumaa põllumehed
Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suurso ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagedik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14m). Albu ja Ambla vallas on põllumaadel näha huvitavaid, langatustest lainjaiks muutunud karstialasid. Mitmed siinsed pinnavormid on esitatud (või soovitatud kanda) Eesti ürglooduse raamatusse. Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku. Aegviidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega.
annaabi.ee 
