22. mail Riia ootamatu vallutamisega abistas ta aga tublisti meie operatsioone Põhja-Läti vabastamisel. Nüüd, kus barjäär punarinnete kokkuvarisemise tõttu Eesti ja Landeswehri vahel oli kadunud, pidi paratamatult tekkima kontakt selle vägedega. Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma taganevate enamlaste kannul itta, kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas, kohtudes juuni esimestel päevadel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega. Sõda Landeswehriga oli alanud. Landeswehrlastel olid vastas 2. läti Võnnu polk ja soomusrong nr. 2 (vt. Joon. 4). Landeswehr ründas peamiselt lätlasi, mille käigus Võnnu koolipoiste rood ümber piirati. Appi ruttas soomusrongi dessant ja koolipoisid toodi piiramisrõngast välja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juunil hakati hiljem tähistama Eesti Võidupühana.
Jaugulbeneni. Deirktiivi kohaselt pidi eestlaste kontrolli alla jääma raudteeliin. Laidoneri sõnul oli selle liini omamine elutähtis idas olevate eesti vägede jaoks. Soomusrongide tegevuseks oluline. Sakslasi ei lubatud lasta üle selle joone, tegelikult olid nad seda juba paar päeva tagasi teinud, seega oleks sakslastelt palutud tagasitõmbumist. Läbi rääkima asus alampolkovnik Nikolai Reek. Landeswehrlased jõudsid Võnnu läbirääkimistele 4. juunil. Reek on öeldnud, et Landeswehrlastel puudusid volitused läbirääkimiseks. Pigem oli siiski tegemist tahtmatusele kokkuleppele jõuda. Reek läbirääkimisi ei alustanud, vaid andis landeswehri esindajatele kaasa ultimaatumi tagasi tõmbuda, vastasel juhul koheldakse neid kui vaenlasi. Reegi nõudmine oleks ka siis olnud võimatu, kui Sa pool oleks nõuetele vastaselt käituda tahtnud. Sakslased kutsusid Reegi uuesti läbirääkimisele, kuid oli juba hilja, Reek oli juba soomusrongidele nõuete täitmist kontrollima läinud.
annaabi.ee 
