Uuel aastal hea positsioon tallinna, paide, põltsamaa, viljandi, pärnuga. Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu Võnnu lähedal kokkupõrge rahvaväe ja landeswehrlaste vahel landeswehri sõda Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks) Eesti poliitikud kartsid et paljud soovivad riiki asukoht parim: Läänemere idaosas. Suurim oht venemaa, veidi ohtlik ka saksamaa. Kuna vaenlasteks olid suurriigid, sisi tuli kasutada välispoliitika võimalusi. EestiSaksa vastuolud asendusid kaitseliidulepinguga. 1932
vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Aga sakslased, kes ei olnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise Valitsuse ning püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist. Eesti sõjavägi ei täitnud taganemise nõudmist ja tekkis kokkupõrge Rahvaväe ja landeswehrlaste vahel. Lõppes eestlaste võiduga (vallutati Võnnu). Võidupüha tähistatakse 23. juunil. Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal. Lõppes vabadussõda. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseksa ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Lenin · Sotsialistliku riigi rajaja
Eesti väed olid jäänud peatuma põhjapoolsele joonele. Läti polgu häda oli see, et see oli äsja konstrueeritud - polnud saanud väljaõpet ja puudusid igasugused lahingukogemusi, seevastu vastasel Landeswehril oli kogemusi aga küllaga. 6. juuni õhtuks oli Võnnu langenud Landeswehri kätte. 9. juuni hommikuks ei olnud kumbki pool saavutanud otsest edu, rindejoon poolkaare kujuliselt ümber Võnnu linna. Sellises olukorras sekkusid Antandi riikid - kolmepoolne konverent - eestlaste, landeswehrlaste ja antantlaste esindajad. Sakslased nõudsid, et Eesti väed tõmmataks sinna piiri taha, kus on nende keelne rahvus. Antandi delegatsiooni juhtis Green, keda on hiljem Eesti ajaloos peetud ka ülekohtuselt saksameelseks. Kirjutati alla ajutisele relvaleppele - 10. juuni hommikul sõjategevus lõppes ja hakkas kehtima vaherahu. Järgmine kokkusaamiste voor pidi toimuma 13. juunil Võnnus, aga selleks ajaks oli Antandi riikide positsioon muutunud ja Antant hakkas
annaabi.ee 
