See näitab halvemat suhtumist Liivimaasse. Saaremaal olemas rüütelkond, ei omanud aga suurt tähtsust. 17. sajandi keskpaigast rüütelkonna võim suurenes ja aadlike privileegidest tulenes mõiste Landesstadt- hõlmas kogu tänapäeva Eesti ala, seda valitsesid peamiselt rüütelkonnad. Kuulus rootsi riigi kosseisu. Tähendas saksa mõisnike võimu Rootsi kuninga all. Vene all jäi ka püsima, kuid seda mõistet ei kasutatud. Näitas aadlike suurt võimu ja nende privileege. Enne landestadti kuningas Karl IX (1604-1611) siis Liivimaa ei kuulunud veel Rootsile, võim vaid Eestimaal. Püüdis saavutada pärisorjuse tunnuste kaotamist, suuremaid õiguseid ja vabadust talupoegadele. Rootsi kuningas oli sisuliselt võimetu enda tahtmist peale suruma, sest aadlikud olid selle vastu. Talupoegadele jäi siiski hea mulje kuningast. Vana hea rootsi aeg! Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem
kokku koguneda ja tekkida.See näitab, et Liivimaasse suhtuti teisiti, teisejärguliselt. 17 saj keskpaigast rüütelkonna võim suurenes. Tulenes sellest mõiste LANDESTADT e saksa k ''maa riik''- hõlmas kogu tänapäeva eesti ala. Seda valitsesid rüütelkonnad peamsielt. Kuulus ikkagi Rootsi riigi koosseisu.See jäi püsima ka vene võimu ajal, aga mõistet kasutati ainult Rootsi ajal. Landestadt näitas seda, et aadlikel siin aladel suur võim. Enne landestadti kujunemist püüdis Rootsi võrdsustada talupoegade olukorda eestimaal ja rootsis.Seda tegi eriti kuningas Karl IX (1604-1611).Aadlikud olid selle vastu ja kuningaloli vaja aadlike toetust seega ei teostatud täielikult. Rootsi kuningad suutsid sisse suruda ka uue maksusüsteemi, maksukoormust kergendati. Eelkõige tähendas seda, et kõikjal riigis ühesugune maksumäär!!(väga oluline) Enne aadlikud määrasid ise nii suure määra kui soovisid
annaabi.ee 
