17 Kuigi osa selle perekonna nn vanu liike on viidud uute perekondade (Lactococcus, Enterococcus) alla, on perekonnas ikka veel palju liike. Praegu on perekonnas Streptococcus kolm füsioloogilist rühma: oraalsed streptokokid, püogeensed streptokokid ja muud streptokokid. Nad on patogeenid või tinglikud patogeenid. Streptokokke eristatakse hemolüüsi tüübi järgi ja ka pinnaantigeenide (Lancefieldi pinnaantigeenid) järgi. Pinnaantigeene kasutatakse peamiselt beeta-hemolüütiliste streptokokkide identifitseerimiseks (patogeenid!) ja grupeerimiseks. Püogeensed e. mädatekitajad streptokokid. Streptococcus pyogenes. See liik on kõige olulisem. Tal on hüaluroonhappest koosnev kapsel. Kaitseb fagotsüütide eest ja aitab epiteelile kinnituda. Ta on väga vastupidav kuivamisele. See soodustab tema levikut haiglas.
Staphylococcus epidermidis ja S. saprophyticus § S. epidermidis - inimese naha normaalne mikrofloora § S. epidermidis põhjustab haiglasiseseid nakkusi, oluliseim on infektsioon, mis kaasneb organismi viidud võõrkehadega (kanüülid, proteesid). § S. saprophyticus koloniseerib noorte naiste lahkliha piirkonda § Põhjustab nii ülemiste kui alumiste kuseteede põletikke. Streptokokid Jagunevad rakuseinas olevate valguliste seroloogiliste markerite (Lancefieldi meetodi) alusel 18 gruppi. Tähtsamad neist on A, B, C, D, F, G grupid. Streptococcus pyogenes (A grupi streptokokid) Kerajas või ovoidne Gram+ mikroob, diameeter vähem 1,2µm, pooldumise järgselt asetuvad ahelatena (6-12 rakku) . Streptokokkide rakuseina ehitus Rakuseina põhistruktuurid on iseloomulikud gramposi-tiivsele mikroobirakule, koosnedes suures osas peptidoglükaanist (PG). PG välisküljele on koondunud grupispetsiifilised
annaabi.ee 
