Hõõglambi klaasballoonis näeme hõõgniiti, mis on valmistatud volframist, ja seda toetavat klaasjalga. Hõõgniit võib oma kujult olla sirge, liht- või topeltkeermega ehk bispiraalne, siksakiline jne.Hõõglambi klaasballoon võib olla erineva kujuga. Näiteks lameda või poollameda otsaga, pirnikujuline, küünlaleegi kujuga. Ballooni värvuse järgi jaotatakse hõõglampe läbipaistvateks (klaar), matiks, piimklaasist, värvilisest või toonitud klaasist lampideks. Peegelhõõglampe kasutatakse seal, kus vajatakse palju valgust. Kasutatav valgusti peab aga olema peegellambi jaoks konstrueeritud, sest tavaline valgusti võib üle kuumeneda. Hõõglampide tööiga on 1000 töötundi, aga valmistatakse ka 1500 kuni 5000 töötundide arvuga lampe. Tavalise hõõglambi tööiga väheneb, kui pinge elektrivõrgus ebaühtlane, kõikuv. 3.2 Peegellambid Kujult tavalise hõõglambi sarnane, kuid kolvi põhjaosas (esipeegellamp) või esiosas
lähedase valgusaistingu. See protsess toimub hõõglambi volframniidi kuumutamisel temperatuurini 2600 0 - 2700 0 C. Seejuures lambi volframniit ei kuumene üle, sest volframi sulamistemperatuur (3200 0 - 3400 0 C) on tunduvalt kõrgem hõõgniidi temperatuurist, pealegi vaakumis või inertsgaasi (argoon, ksenoon) keskkonnas metall ei oksüdeeru. Hõõglampe, mille sisemusest, kolvist on õhk välja pumbatud, nimetatakse vaakumlampideks ja inertsgaasiga täidetud gaastäidis- lampideks (tüüp B või ). Hõõglampide kasutusiga sõltub oluliselt toitepingest, mehaanilis- test mõjudest (löögid, põrutused jm.), ümbritseva keskkonna temperatuurist jne. Üldkasutatavate hõõglampide garanteeritud iga on umbes 1000 tundi. Lambi kestval töötamisel selle volframniit kõrge temperatuuri mõjul järk-järgult aurub, selle läbimõõt väheneb ning lõpuks põleb ta läbi. Mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur, seda rohkem
annaabi.ee 
