· Nõo keskne pinnavorm on Mustjõe kesk- ja alamjooksul org · Lubjakivipaljand Peetri jõe ääres Vahe-Eesti Vahe-Eesti tunnusjooned · Veega seotud looduslike protsesside suur osatähtsus · Eesti suurimad üleujutusalad · Ala läbivad veerikkad jõed · Puudub aluspõhja mõju tänapäevastele looduslikele protsessidele · Taimegeograafiline ja geobotaaniline üleminekuala · Lammi- ja lodumetsade esinemisala · Suhteliselt palju lammisoid · Domineerivad hüdromorfsed mullad · Kultuurikõlvikute väike osatähtsus · Hõre asustus ja teestik Võrtsjärve madalik · Võrtsjärve ümbritsev maastikurajoon (ka Võrtsjärve võime sellesse arvata) · Maastikud kujunenud kulutusnõos Holotseeni algul Suur-Võrtsjärve asemel · Reljeef tasane ja väikeste kõrgusvahedega · Järveäärsete piirkondade maastiku määrab suures osas ära Võrtsjärv (roostikud) · Limnoloogiajaama kohal luitestunud rannavalle
liikuvusest. Liigivaestes madalsoodes on põhjavesi väheliikuv ja toiteainete poolest vaene. Taimedest on iseloomulikud mätas-, hirss- ja niitjas tarn, sookastik ja tavasirbik. Rohketoiteliste ja seetõttu liigirikaste madalsoode karakterliigid on raud-, ääris- ja padutarn, pruun ja tõmmu sepsikas ning paljud käpalised, näiteks soohiilakas, sookäpp, kahkjaspunane sõrmkäp ja soo-neiuvaip. Madalsoode tüübirühmas eristatakse omaette allrühmadena lammisoid ja allikasoid. Siirdesood (segatoitelised sood) paiknevad tasastel või väikese langusega aladel raba servas või vähese äravooluga nõgudes. Siirdesoos omastavad taimed toiteaineid nii põhja- kui ka sademeveest. Veepeegel on vegetatsiooniperioodil maapinnast 10–30 cm sügavamal. Põõsarindes on tüüpilised hundi- ja lapi paju, kohati madal kask, rohurindes kasvavad nii madalsoodele kui ka rabadele iseloomulikud liigid ning lisaks
annaabi.ee 
