· Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga · Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist · Karboraator- sisepõlemismootori osa, kus moodustub küttesegu vedelkütusest ja õhust. L · Lüpsmine-piima väljutamine looma udarast · Lehm-emane veis · Laut-koht kus peetakse loomi · Lehmik-noor emane veis · Looduslik karjamaa- harva v. lühiajaliselt üleujutuv lammirohumaa M · Mastiit-udarapõletik · Mehaanika-teadus, mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul · Mahepõllundus-ei kasutata keemilisi taimekaitsevahendeid · Muna-kana toodang
osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele. Eestis väärivad eristamist järgmised taimkatte seisundid: tihe, alustaimestikuta mets, rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets, rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa, lammirohumaa, madalsoo, siirdesoo, raba, veealune kasvukoht, haritaval maal kasvavate kultuuride põllud [1 lk 27]. 1.3 Mulla orgaanilise aine kaod Mulla orgaanilise kao põhjustavad lagunemine ja mineraliseerumine ning väljauhtumine, ärakanne vee- ja tuule-erosioonis Orgaanilise aine põhiliseteks lagundajateks on mikroorganismid. Nende kõrval on tähis osa ka mullafaunal, eriti vihmaussidel samuti ka rohusööjad loomad. Mulla orgaanilise kao hulgas etendavad teatud juhtudel kaalukat osa
5.3. Allikalise nõlvarohumaa kkt.- väikestel aladel, liigirikkad (kaltsifiilsete liikidega). 6. Lammirohumaade klass- jõgede ja järvede ümbruses. Kuna jõed kannavad kaasa igasuguseid setteid, on muld viljakas. 6.1. Kuivade lammirohumaade tüübirühm- levinud kõrgematel lammielementidel. Üleujutus lühiajaline ja ebaregulaarne. Kooslused liigivaesed või madalakasvulised. Kasutatakse heina- või karjamaadena. 6.1.1. Liigirikka kuiva lammirohumaa kkt.- levinud Lääne-Eestis 6.1.2. Liigivaese kuiva lammirohumaa kkt.- võivad olla puisniidu ilmelised. Levinud Ida- ja Kagu-Eesti lammidel 6.2. Aasarohumaade tüübirühm- regulaarselt üleujutatavad. Eesti tingimustes kõige väärtuslikumad looduslikud heinamaad. 18 6.2.1. Kuiva aasarohumaa kkt.- rohustu tihe ja lopsakas, koosneb põhiliselt heintaimedest. 6.2.2. Märja aasarohumaa kkt
annaabi.ee 
