kraavikallastel ning muudes sellistes kohtades. Mägedes elab ta kuni 2500 meetri kõrgusel. Raiesmikel ja metsaservadel elab ta kõige meelsamini kändude ja mahalangenud puude juures, põõsaste ääres ja puujuurte vahel. Toidu olemasolu- arusisalik toitub putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest, püüdes neid maapinnal, rohttaimedel ja puutüvedel. [2] Nastikute elupaikadede olemasolu- on seotud peamiselt niiskete aladega - jõgede, järvede ja tiikide kallastega, niiskete metsade ja lamminiitudega. Lääne-Eestis ka mererandades. Tihti elab aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Toidu olemasolu- toitub väikestest konnadest ja konnakullestest, ka sisalikest väikestest lindudest ja nende poegadest, mügri ja ondatra vastsündinud poegadest. Noored nastikud püüavad ka maapinnal liikuvaid putukaid. Väikesi kalu söövad harva
· Arvukus Soodsates elupaikades võib olla sage, kuid viimasel ajal on muutunud haruldasemaks. · Ohustatus ja kaitse Arvukust vähendavaks faktoriks on loodusmaastike vähenemine seoses inimtegevusega. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Nastik Natrix natrix (L.) · Elupaik ja -viis On seotud peamiselt niiskete aladega - jõgede, järvede ja tiikide kallastega, niiskete metsade ja lamminiitudega. Lääne-Eestis ka mererandades. Tihti elab aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik võib ujuda vees ja sukelduda mitmekümneks minutiks. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad näriliste urgudes või kändude all kas üksikult või mitmekesi koos. On päevase eluviisiga, kuid toitu püüab hommikul ja õhtul. · Toitumine
annaabi.ee 
