järk, kus punktide koordinaadid määrati GPS mõõtmistega (Geodeetiliste tööde aruanne. Tartu linna plaanilise geodeetilise põhivõrgu 1. järgu rekonstrueerimine ja rajamine. Tehniline aruanne. AS PLANSERK 2005). Rajatud võrk on lähtepunktideks kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. järgule. Tartu linna administratiivpindala on 38,8 km2 (Joonis 1). Kohaliku geodeetilise põhivõrgu punktid on rajatud selle territooriumi ulatuses ühtlase paiknemisega. Hõredamalt on punkte Emajõe lammialal, kuhu kindlustatud märkide paigaldamine pole pinnase geoloogilise ehituse tõttu otstarbekas. Tartu linna kohalik geodeetiline põhivõrk koosneb neljast (4) riigi geodeetilise tihendusvõrgu punktist, kolmekümmne kuuest (36) 1. järgu punktist, kuuesaja kolmest (603) 2. järgu punktist ja kolmekümmne kuuest (36) 3. järgu punktist. Kokku on võrgus kuussada seitsekümmend üheksa (679) punkti, neist sada kolm (103) on ajutised
7% Eestimaast. Aluspõhi karbonaatne, siluri lubjakivid, mille peal võib oll atüse pinnakate. Omapära see, et rähkmoreen on kaetud pärast jääaegsete veekogude setetega. Põhjavesi on suhteliselt kõrge (1-1,5 meetrit), kuivendamine on omaette probleem. Põldu vähe (15-20%), põldude puhul suurim probleem liigniiskus, maade kasutamisel ei ole võimalik kasutada drenaa1zkuivendust,sest läbi savi ei lähe vesi ära. Tehakse kraavkuivendust. Maa boniteet suhteliselt madal, 6-8 klass. Lammialal (Pärnu ja Kasari jõe lamm) ujutatakse periodiliselt üle, mis toob kaasa orgaanilist ainet. Mulla harimisel on tähtis õigeaegne harimine,m sest seal on savimullad. Liiga varakult harimine kulutab liialt energiat ja keerab mulla käkiks kokku. Allvaldkonnad a)Vigala- mullad alluvad karbonaatsele põhjaveele, selletõttu nendel muldadel 80-90 cm sügavusel keemine. Põllumajanduslik kasutus natuke ntensiivsem b) pärnu- audru ümbrus, kus on rohkem liivasid ja kruusasid
annaabi.ee 
