soojusmahtuvuse lugeda konstantseks. 33. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia St. tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. St. polemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine taielikul oksudeerumisel CO2 -ks ja veeks (ja lisaks N2 -ks, kui uhend sisaldab lammastikku). 34. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid · Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. · Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. · Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine,
on väga aeglane. võib kuluda sadu kuni tuhandeid aastaid enne kui mulda on piisavalt soontaimede kasvamiseks. Aladel, kus leidub ka liiva ja savisid, on pinnas kohe valmis soontaimede kasvamiseks. Lammastikuvaestel aladel on esimesteks soontaimedeks enamasti need, mis kasutavad sumbiontseid baktereid lammastiku fikseerimiseks (liblikõielised, puudest lepad). Sageli on esimeseks taimeks osjad, näiteks põldosi (Equisetum arvense), millel on samuti sümbioos lammastikku fikseerivate bakteritega kuid mille eelis teiste sarnaste taimede ees on eoseline levik. Liblikõieliste seemned on sageli rasked ja kehva levimisvõimega. Pärast rohttaimi saabuvad põõsad. Sageli on tegemist poosastega, mis kannavad marju ja levivad lindude abil (viirpuud, leedrid, pihlakad, kibuvitsad, toomingad jne.), puudest võivad esimesteks olla kased, lõunapoolsemates piirkondades ka tammed. Enamasti kasvavad tammed kaskedest lõpüks üle ja kased surevad välja. Koos tammedega
2. Teises etapis juhitakse pilsivesi biodegradeerimise tanki. Seal labib vesi raamistiku, millele on kinnitunud miljonid susivesinikke lagundavad bakterid (biofilm). Bioremediatsiooni kaigus lagundatakse orgaanilised ja mitteorgaanilised ained susihappegaasiks ja veeks. Optimaalne susivesinike lagundamine toimub pH vahemikus 6-8 ja temperatuuril 10- 35°C. Kindlasti peaks vees olema lahustunud kulluslikult hapnikku ning toitaineid (lammastikku ja fosforit ning mineraalaineid). Uldjuhul opereerib biofilm reaktoris suhteliselt konstantsel massil, kuigi uksikud rakud ja kolooniad labivad kasvutsukleid. 3. Kolmandas etapis toimub susivesinike kontsentratsiooni analuus ja heitvee valjapumpamine. Kui susivesinike kontsentratsioon uletab norme, juhitakse vesi tagasi pilsivee kogumisvaati. Susteem nouab ka jarjepidevat hooldust. Igapaevaselt tuleb jalgida vettepumbatava pilsivee kontsentratsiooni, lisada bioreaktorisse toitaineid, sailitada
annaabi.ee 
