parilikkustegurite struktuuri muutustest e mutatsioonidest. Eristatakse kolme tuupi mutatsioone:geen-,kromosoom-ja genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid pohjustavad parilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris,selle toimel tekivad uued alleelid ja geenid.Mutatsioone pohjustavaid fuusikalisi ja keemilisi tegureid nimetatakse mutageenideks.Tuntumad mutageenid on radioaktiivne-,rontgeni-ja UV-kiirgus ning mitmed kemikaalid(lammastikaluste analoogid,kolhitsiin). Enamik mutatsioone praagitakse valja kas juhuslikult voi looduslike valiku tulemusena,kuna mutatsioon on isendile kahjulik.Moned mutatsioonid on isendile keskkonnaga kohastumisel kasulikud.Sellised isendid hakkavad kiiremini paljunema ja mutatsioon levib populatsioonis kiiresti.Moned tekkinud mutatsioonid pole isendile ei kahjulikud ega kasulikud.Nad sailivad genofondis ja voivad osutuda kasulikuks naiteks kliima muutumisel.
monomeerideks on nelja tuupi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polumeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela poorde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polunukleotiidahelast, mille valiskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejaak, seespool aga lammastikalused; ahelad on komplementaarsed: tumiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsutosiini vastas aga guaniin (C-G); 5) ahelate komplementaarsus tuleneb lammastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polunukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparalleelsed); 7) ahelate komplementaarsus voimaldab DNA molekulil end kopeerida. RNA ehitus Ligikaudu 90% RNA-st paikneb tsutoplasmas (pohiliselt ribosoomides) ja 10% rakutuumas. RNA osaleb geneetilise informatsiooni realiseerumises. RNA struktuur sarnaneb DNA omale, kuid ta molekul koosneb uhest polunukleotiidahelast. RNA koosneb riboosist, fosforhappejaagist
annaabi.ee 
