Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Painutada on võimalik enamust 4 kuni 19mm paksust lehtklaasi nomenklatuurist, ehk siis tavalist kirgast klaasi, toonitud klaasi ja pinnakattega klaasi. Painutatud klaase on võimalik saada ka lamineerituna, karastatuna või hoopis klaaspaketina. 14 4.11 Klassikaline vitraaz Klassikaline vitraaz on kõige vanem vitraazitehnika, mis on ajas vähe muutunud. Klassikalist vitraazi on kõige parem kirjeldada väljendiga ,,nagu kirikus". Tehnikas kasutatakse värvilisi vitraazi klaase, kus iga tükk on eraldi klaasist välja lõigatud. Tükid seotakse omavahel H-kujulise tinast profiiliga. Kui vitraaz on kokku pandud joodetakse tinaprofiil üle
ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Painutada on võimalik enamust 4 kuni 19mm paksust lehtklaasi nomenklatuurist, ehk siis tavalist kirgast klaasi, toonitud klaasi ja pinnakattega klaasi. Painutatud klaase on võimalik saada ka lamineerituna, karastatuna või hoopis klaaspaketina. 23 Kokkuvõte Klaasi tootmine on suhteliselt kulukas protsess ja klaasi hinnad on suhteliselt kõrged võrreldes tema alternatiividega. Minumeelest on klaas üks asendamatu materjal, kuna klaasist ehitised on hästi pilkupüüdvad ja klaasi saab ümber töödelda lõpmata arv kordi. Seega on ta suhteliselt loodussõbralik. 24 Kasutatud kirjandus Raamatud:
annaabi.ee 
