kuidas aktiviseerida nende SEISUNDIST? Lampjalgsus ehk lamppöidsus on kõige levinum labajala kuju muutus, mis tähelepanu, et selgitada tegevust; 3.milliseid võtteid ja nippe kasutada, et (luua ergas ja positiivne Iseloomustab jalavõlvi lamenemist. Lamppöia vastandiks on liiga kõrge pikivõlviga pöid ehk meeleolu). 4. milline on õpikeskkond, kus tegevus toimub ja kuidas on tegevus organiseeritud? ( saal, kaarjalg. See ortopeediline iseärasus võib olla ka pärilik. Selline pöid on äärmiselt jäik ja vajab õueala, rühmaruum, kaugemal…)5. milliseid vahendeid tegevuses kasutatakse. 6. kuidas selgitada
Kui olete peale treeningut väga väsinud ja tüdinud, olete suure tõenäosusega liiga kiiresti jooksnud. Parimat abi õige jooksutempo hoidmiseks saate sporditestrit kasutades. Treeningmahtu tuleb suurendada väga aeglaselt, sest ka liigesed, kõõlused, sidemed ja lihased peavad koormustega vajalikul määral kohanema. Sagedasemad ortopeedilised vaevused jooksmisel Jooksmisel võib sageli esineda lihaskrampe, jalavõlvi lamenemist, valu sääre piirkonnas, Ahhilleuse kõõluse põletikku, valu selja alaosas, hõõrdumisville. Vigastuste ja ülekoormusvaevuste põhjused on enamasti - liialt järsult suurenenud treeningmaht - liialt suur treeningmaht (ületreening) - stretching - venitusharjutuste ja lõdvestusharjutuste puudumine
6 2. JOOKSJA OLULISEMAD VIGASTUSED Vigastuste ja ülekoormusvaevuste põhjused on enamasti: - liialt järsult suurenenud treeningmaht - liialt suur treeningmaht (ületreening) - stretching - venitusharjutuste ja lõdvestusharjutuste puudumine - koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud - halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Jooksmisel võib sageli esineda lihaskrampe, jalavõlvi lamenemist, valu sääre piirkonnas, Ahhilleuse kõõluse põletikku, valu selja alaosas, hõõrdumisville. Vaatamata põhjaliku soojendusele, koormuste mõõdukale suurendamisele ja ettevaatusabinõude jälgimisele, võib jooksjakarjääri jooksul siiski ette tulla mõni vigastus. Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale. Võta endale piisavalt aega
vahelduvalt mõlemal jalal, seisab ühel jalal 10 sek. Seistes saab põlvi kõverdamata ette painutada, et varbaid katsuda (näitab reie tagakülje lihaste head elastsust). Vaagnavöötme stabiilsus on välja arenenud. 6-7aastane – laps on suuteline õppima ja omandama kordinatsioonil põhinevaid keerulisi võimlemisharjutusi ja tantsulisi liikumisi. Lampjalgsus Levinuim labajala kuju muutus (deformatsioon), mis iseloomustab jalavõlvide lamenemist. Jalatalla anatoomilises ehituses eristatakse 2 pöiavõlvi – ristvõlv (eesmine võlv) ja pikivõlv, mis jaguneb sisemiseks ehk vetruvaks ja välimiseks ehk tugivõlviks. Lastel on lampjalgsus enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest, täiskasvanul aga jalavõlvide ülekoormatusest. Selle teket võib soodustada ka sidekoe nõrkus, millega kaasneb liigeste hüpermobiilsus ning lihasjõu aeglasem areng
annaabi.ee 
