liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks pöiavõlvi kuppel lameneb. Pöiavõlvi lamenemisel võivad tekkida vaevused labajalas ning sääres, põlves, puusas ja seljas. Pöiavõlvid. Pes Cavus – kõrge jalavõlv. Ei talu pikaajalist jooksukoormust ja nõuab pehmeid jalanõusid. Pes planus – lamppöid – kõik võlvid lamenenud. Kaasneb halb rüht. Normaalne jalavõlv - toetuva osa ja pöia aluspinna suhe 1:3. Meetmed pöiavõlvide lamenemise korral. Pöörduda arsti poole. Hinnata ka jalalaba asendit. Ravi ortopeediliste abivahenditega: jalatalla toed, kõrgendused ühele või teisele poole jala serva, ovaalne pehme padjake eesmise ristivõlvi alla, toetavad teipimised, anatoomilised tallad. Efektiivsed on ravivannid ja jalavannid männiokkaekstraktiga või spetsiaalsed õlid, soolad aga ka massaaž, veeprotseduurid. Vee temperatuur 39 -40 kraadi 20 -30 min. Egiptuse jalatüüp: suur varvas on üle 0,5 cm pikem kui teine varvas
Üldine sissejuhatus Kunstlikku hingamist hingamiskoti abil (nn. Ambu kotiga ventileerimist) on kiirabis hakanud asendama kunstliku hingamise aparaadid koos respiraatoritega. Nende seadmete kasutuselevõtt vabastab ühe kiirabitöötaja käed, kuid lisandub patsiendi jälgimine ning eelkõige järelevalve 735 kunstliku hingamise aparaadi õige funktsioneerimise üle. Spontaanse hingamise korral hingatakse sisse rinnakorvi otsese laienemise ja vahelihase lamenemise abil. Seetõttu tekib alveoolides alarõhk (võrreldes ümbritseva õhu rõhuga), mille tulemusena algab õhuvool alveoolide suunas kuni rõhkude võrdsustumiseni. Seevastu aparaadi abil toimub alati ülerõhuhingamine, mis oma olemuselt on vastuolus füsioloogilise hingamisega. Selles vastuolus peitub mitu ohtu (nt barotrauma), mida saab vältida ainult kunstliku hingamise tehnika ja aparaatide täpse tundmisega. Kunstliku hingamise parameetrid määrab kiirabibrigaadi juhtiv liige.