tõstab leivas valgusisaldust 3-4%. Läätsejahu kasutatakse ka kondiitri- ja toiduainetetööstuses kohvi, kakao, kompvekkide, küpsiste, sokolaadi, vorsti tootmisel. Läätse kasutatakse loomasöödana harva. Loomadele söödetakse üksnes toiduks kõlbmatut vilja. Söödaks kasutatakse seemneid, põhku ja aganaid. Läätsepõhk on söödaväärtuselt lähedane heinale. Läätse haljasmassi- ja seemnesaak on väiksem kui teistel kaunviljadel. Kuna läätse vars on lamenduv, siis on mehhaniseeritud koristamine raskendatud. 20. sajandi alguseni kasvatati läätse rohkesti ka Eesti alal, aga tõenäoliselt vähene saagikus ongi põhjus, miks Eestis enam ei ole läätse kasvatamine populaarne. Lääts on kasvutingimustes üsna leplik. Seemned hakkavad idanema 4-5 juures, tõusmed taluvad 5-6 öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 . Läätse veevajadus on üldiselt väike. Rohkem vajab niiskust seemnete idanemise ja õitsemise ajal
seemnete kooreosa suuremast osakaalust. Vähenõudlik kultuur • Seemned hakkavad idanema 4-5 ℃ juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 ℃. • Külvisügavus on 3-6 cm. • Kerged toitaine- ja lubjarikkad mullad • Veevajadus väike • Külvatakse üheaegselt suviteraviljadega • Soovitatav külvijärgne rullimine • Keemiline umbrohutõrje enne või kohe pärast külvi • Läätse vars on lamenduv • Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest saagikoristuseni kuni 90 päeva Eestis kasvatatud läätsed http://www.kollasedtaskud.ee/blog/kirjutis-laatsekasvatus Lentil (Lens culinaris) fields ready for harvest Palouse Prairie, US https://www.stocksy.com/444634 Koristamine Tootmine • Tähtsamad kasvatajad on Kanada, India, Türgi, USA jt. (Nepaal, Bangladesh, Hiina, Iraan, ja Süüria) • 4.6 miljonit hektarit on maailmas läätse all http://www
annaabi.ee 
