kaunistatud. Ornament jaotub üldiselt tahkude kaupa ja koosneb peamiselt ringidest, lipsukestest, rombidest või kolmnurkadest. Iseloomulikud on motiivide vööndid ja kokkujooksvad read, tihti esineb siksakki. Mõnikord on käevõrude otstes pikirenn. Teine enamlevinud tüüp on kolmnurkse ristlõikega massiivsed keskharja ja äärerantidega võrud. Need on sageli hõbedast. Osa neist on kaunistatud ringide, poolringide ja täketega. Kasutati ka spiraalvõrusid ja laiemaid õhukesi lameda, lamekumera või pikiharjaga käevõrusid. Need on otstelt, harvem kogu pinnalt kaunistatud täis- ja poolsilmade, täkete ning joontega. Eelviikingiajal levisid Soome alade eeskujul Eesti põhjapoolses osas õhukesed õõneskumera ristlõike ja laienevate otstega käevõrud , mis olid kaunistatud rombide ning rist- ja põiksoontega. 2 SÕRMUSED
ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga Seondsõled -Üle kogu Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn.seondsõled. Need on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Hoburaudsõlg -Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi. Ketassõled-Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga
annaabi.ee 
