nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga. Lamekatust on halvustatud Eestis olid lamekatused väikemajade ehitamisel eriti moes 1960. aastail. Tollal ebannestus katuse katmine sageli kasutatud materjalide ning puuduliku teabe tttu: katused lasid läbi ning nudsid järjepidevat remonti. Lamekatusest sai soimusona ja tekkis arusaam, et lamekatused on väikemajadele vale lahendus ning meie kliimasse ei sobi. Praeguseks on olemas töökindlad ja usaldusväärsed materjalid igasuguse kaldega katuste tegemiseks
Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära. Suur probleem oli ka lameda katusega, millest juba esimene vihm läbi sadas. ,,Kogu Tartu seletab, et selline katus on jumalavastane nähtus ja sellepärast jääbki läbi laskma," kirjutas Irene Tammekann Aaltole. Nii et kui Saksamaal sõimati lamekatust kommunistlikuks, siis tartlased võtsid lamekatusega võideldes appi jumala enda. Mulle jäigi ta silma seepärast kuna sain teada, et see on üks esimesi funk-stiilis maju (arhitektuuristiil, mis mulle väga meeldib) Eestis ja seepärast, et selle maja arhitektiks on väga kuulus Alvar Aalto, kes on lisaks veel nii mõnegi auväärt ja imetlusväärse ehitise loomisega hakkama saanud. Pilt Tammekannu villast tänapäeval:
oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine - basseinid ja veesilmad 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Vee ära voolamist, ning et vesi ei koguneks katusele, katus oleks tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55
oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine - basseinid ja veesilmad 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Vee ära voolamist, ning et vesi ei koguneks katusele, katus oleks tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55
hüdroisolatsiooni korral tuua ebasoovitud tulemusi. 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. Geotekstiili kasutatakse näiteks plaatvundamendi all kruusa/killustiku eraldamiseks liivakihist, et takistada nende segunemist. 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Võimaliku lumekoormusega Suurte vihmade puhul ei pruugi äravoolutorud mahtu vastu võtta ning katus peab suutma ära kanda veekoormuse ning säilitama veekindluse ka ekstreemumites. 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja muust karmimat sorti pinnasest võimalikke
25 Eestiaegne nn. linnamaja (tänapäeva mõistes sotsiaalmaja) Võrus (vasakul, arh. Anton Soans). Tallinnas Kopli kaubajaama juures on rida 1920. aastate raudteelaste elamuid (paremal, arh. Karl Burman). 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 1930. aastail tuleb puitarhitektuuri ka modernistlik arhitektuurikeel. Ilmuvad puitkorterelamud, mille puhul saab rääkida funktsionalismi mõjust: toona väga ehmatavana ja moodsana mõjunud lamekatused (päris lamekatust toona enamasti ei suudetud ehitada, need on valdavalt tegelikult parapeti taha peidetud madalakaldelised valtspleki või rullmaterjaliga kaetud katused), suured horisontaalsed vähese raamjaotusega aknad, dekoor taandub peaaegu täielikult, fassaade iseloomustavad suured tühjad liigendamata pinnad. Moodne esteetika avaldub ka detailides: reelingpiiretega rõdud, dekoratiivse raamjaotusega ümaraknad, ustel napp geomeetriline ornament
annaabi.ee 
