skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraazid. Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele. Giotto harrastas peamiselt freskotehnikat. Tema parim töö 40 freskot Paduas Capella dell` Arenas (stseenid Kristuse ja Maarja elust). Gooti perioodi jääb ka tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid eeskätt altarite jaoks.
altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/v õi skulptuuridega. Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suure mad, jäi akendevahelist pinda vähe maks ja seinamaalidele vähe m ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi il mestavad vitraazid. Itaallane Giotto di Bondone. Varase mal ajal kujutati ini mesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas ini mesi il me ka malt, loo mulikumalt. Ta r õhutas figuuride ümarust,vor mi. Giotto loo mingu tunneb ära talle iseloo muliku näotüübi järgi ini mestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil sil mad. Koloriit on hele. Tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid e eskätt altarite jaoks. Gooti ajastul õitses miniatuurmaal ehk raamatumaal. Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsus maal. Põhitöö oli piiblite illustreeri mine
annaabi.ee 
