Seetõttu on kodanlane oma olemuselt nõrga eluihaga olend, kartlik, hirmul iga enesekaotuse ees, kergesti valitsetav. Võimu asemele on ta pannud seepärast enamuse, vägivalla asemele seaduse, vastutuse asemele hääletamise." (lk 47) ,,...seepärast põletab kodanlane täna neid kui ketsereid, poom neid kui kurjategijaid, kellele ta ülehomme ausambaid püstitab." (lk 55) ,,Nii on alati olnud ja nii ka jääb, et aeg ja maailm, raha ja võim kuuluvad väikestele ja lamedatele, ning teistele, tõelistele inimestele, ei kuulu midagi. Mitte midagi peale surma." (lk 133) Raadio ,,Ma ei suutnud kujutleda seda mulle mitte põrmugi sümpaatset aparaati oma töötoakeses raamatute keskel ja ka tantsimise vastu oli mul nii mõndagi öelda. (lk 101) ,,,,Mu jumal," hüüdsin ma kohkunult, ,,mida te teete, Mozart? Kas te tahate tõesti endale ja mulle seda sigadust peale sundida? Seda jälki aparaati meile kallale ässitada, seda meie aja triumfi,
kuid ta peab aktiivselt elus osalema, eri laadi kogemusi ühendama ja tervikuks sünteesima, et taas tasakaal leida. Harry on tundlik intellektuaal, kes taasavastab ,,elamise". Harry on oma uudse õnnega väga rahul ja selle eest tänulik, kuid ometi tahab ta rohkem, tahab kannatusi, mis ärataksid tahte ja valmisoleku surra. Maailm pole Stepihuntide jaoks, ,,aeg ja maailm, raha ja võim kuuluvad väikestele ja lamedatele, ning teistele, tõelistele inimestele, ei kuulu midagi. Mitte midagi peale surma," nagu õpetab Hermine. Kogu lootus on igavikul, tõelisuse riigil. Igavikku kuuluvad surematud, kuid ka ehtsa teo peegeldus ja tõelise tunde jõud. Maskiballil jõuab Harry viimaks naudingu ja enesevabastuse müstilise kogemiseni. Ta suudab anduda tantsule ja muusikale, tunneb peoühtsuse joovastust, mis pakub õnnelikku eneseunustust. See on õnn
annaabi.ee 
