Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga. Rüütliromaanide seikluste ja tapluste virvarris polnud õigupoolest aega kurbuseks; lamburiromaan aga, vastupidi, pajatas peamiselt armastuse nukrusest ja valust, tõi sageli sisse traagilisi motiivi. Renessanssi tõi lamburiteema juba Boccaccio, kuid suurmoe algatas siiski Jacopo Sannazaro. Eufuism tähendab lillelist- ilutsevat stiili Lyly romaani peategelase Euphuese järgi. 11. F. Rabelais. - Rabelais oli renessansiaja suurim prantsuse prosaist. Rabelais' peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel". Võimsamalt kui ükski varasem või hilisem romaan kinnitab
Isiksuse kujunemine oli humanistide kogemustest pärinev motiiv. -Teda kasvatati frantsisklaste kloostris. 1525. a läks ta dominiiklaste juurde üle. 1530. a loobus ta valimulikuseisusest, hakas õpetama oma meditsiinikursust. -Tema raamatus leiame ka kiriku parodeerimist. Miguel de Cervantes (1547-1616) Kirjanduslik pärand suur: komöödiad, intermeediumid, rahvuslik tragöödia ,,Numancia", luuletused ja poeemid, lamburiromaan ,,Galatea", kogumik ,,Õpetlikud novellid", rüütliromaan ,,Persilise ja Sigismunda kannatused". Viimane kirjutatud pärast ,,Don Quijotet" ja pidi seda zanri parodeerima. Tulemus oli igastahes tähendusrikkam. 1605. a ilmus ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Rüütliromaani eelkäijaks ongi kelmiromaan e picaro. Rüütliromaane kirjutati 16. saj kogu Hispanias. Cervantes viis picaro´de sissetallatud suurele teele oma romaani