Lihatooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud, samuti hakkliha ja tükilihatooteid. (ibid) Tooted jagunevad kaheks suuremaks alarühmaks: võileivapealsed tooted ja roavalmistustooted. (Randpere, 2002) 5.1 Vorstid Vorst on lihatoode, mis valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, toiduainetest ja muudest toidukõlblikest komponentidest. Pritsitud; seasoolde, lambasoolde, vorstikesta või täidetud vormidesse (mõnikord ka kestata). Toodet on termiliselt töödeldud selliselt, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Üldjuhul müüakse vorste jahutatult. (ibid) 35 Toorvorstid: (pika säilivusajaga vorstid) on kuumtöötlemata vorstid, mis on valmistatud: soolatud, maitsestatud toorest lihast ja neid on laagerdatud, suitsutatud külma suitsuga ja
· säilitatakse enamasti temperatuuril 2-6 oC. Lihatooted jagunevad kaheks suuremaks alamrühmaks: · võileivapealsed lihatooted (keedu- ja suitsuvorstid, suitsulihatooted, pasteedid jm); · roavalmistustooted (roavalmistusvorstid, veretooted, hakklihast lihatooted, süldid, pelmeenid jm). Vorst - valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest toidukomponentidest, on pritsitud sea- või lambasoolde või vorstikesta ning termiliselt töödeldud. Vorstiliigid: · toores vorst - kuumtöötlemata vorst, mis on valmistatud soolatud ja maitsestatud toorest lihast. · Keeduvorst - auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud, niiskuse osamass on 75%. · Toorsuitsuvorst (salaami) - öödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 °C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure. Niiskuse osa valmistootes pole üle 55%.
annaabi.ee 
