müüdud 200 l piima aastas hinnaga 17,50 EEK/l, siis tulu ühe ute kohta saadi 1583.-EEK, mittepiimafarmis aga 732.-EEK ehk kaks korda vähem (Berger, 1998). Sissetulek piimafarmis ühe ute kohta oli 5054 EEK ja kulud 3471 EEK, kusjuures piima osakaal sissetulekute struktuurist moodustas 52,6%. Võrreldavas mitte piimalambafarmis oli sissetulek vastavalt 3312 EEK ja kulud 2580 EEK ute kohta, kusjuures liha realiseerimisest saadi 98 % sissetulekutest. Muidugi vajab lambapiimatootmine lisainvesteeringuid piima lüpsmise, - jahutus, -ja säilitusseadmetesse, samuti ka juustuköögi ehitamiseks. Seepärast on raske ühest vastust anda, et miks ikkagi piimalambakasvatus. Kas on see alternatiiv villa- ja lambaliha tootmisele või alternatiiv piimaveisekasvatusele, mille turg on kvootidega seotud või on see nissitoode, mille osas nõudlus on seotud just maksejõulisema tarbijaga. Ilmselt õige vastus peitub kusagil vahepeal.
200 l piima aastas hinnaga 17,50 EEK/l, siis tulu ühe ute kohta saadi 1583.- EEK, mittepiimafarmis aga 732.- EEK ehk kaks korda vähem (Berger, 1998). Sissetulek piimafarmis ühe ute kohta oli 5054 EEK ja kulud 3471 EEK, kusjuures piima osakaal sissetulekute struktuurist moodustas 52,6%. Võrreldavas mitte piimalambafarmis oli sissetulek vastavalt 3312 EEK ja kulud 2580 EEK ute kohta, kusjuures liha realiseerimisest saadi 98 % sissetulekutest. Muidugi vajab lambapiimatootmine lisainvesteeringuid piima lüpsmise, -jahutus, -ja säilitusseadmetesse, samuti ka juustuköögi ehitamiseks. Seepärast on raske ühest vastust anda, et miks ikkagi piimalambakasvatus. Kas on see alternatiiv villa- ja lambaliha tootmisele või alternatiiv piimaveisekasvatusele, mille turg on kvootidega seotud või on see nissitoode, mille osas nõudlus on seotud just maksejõulisema tarbijaga. Ilmselt õige vastus peitub kusagil vahepeal (Piirsalu, 2006). Koostis
annaabi.ee 
