Babülon oli väga tähtis kaubalinn, ning ei armastanud sõdu, kuna see häiris kauandust. Babüloni preestrid kasutasid kanepiseemneid, nad segasid neid teiste ainetega, ning said niimodi arsti ravimeid, mida kasutades inimene ei kartnud valu ega surma. Nende jumalad olid Marduk ja Istar. Babüloni preestrid suutsid mägikristalli muuta luubitaoliseks, seeläbi olid vanadel inimestel nägemise parandamiseks prillid ees. Preestrid oskasid ennustada ka lambamaksa põhjal inimese haiguse kohta. Tähtsal kohal olid nädalased kevadpidustused, mille käigus pidutses kogu rahvas. Peo viimane päev oli valekuninga päev. ,,Iga aasta valiti valekuninga päeval kõige rumalam ja veidram mees Babülonis ja ta võis ühe päeva valitseda kõige kuningavõimuga ja kuningas ise pidi teda teenima. Kuid päeva lõpus pidi libakuningas surema, sest ei sobinud, et mees, kes ühe päeva oli kuningana valitsenud, jääks elama. Kreeta
vähemasti mõjutada. Loitsimist esineb peaaegu igas ühiskonnas. Samuti on see üks vanimaid ja salapärasemaid mõisteid Euroopa nõiakunsti kontseptsioonis, mis kujunes paganlike uskumuste, folkloori ning kristliku hereesia ja teoloogia põhjal. Üsna lähedalt on loitsimisega suguluses ennustamine, tulevikus aset leidvate tõikate määratlemine või sündmuste ettekuulutamine salaseoste põhjal, mis on olemas inimolendite ning taimede, kivide, taevatähtede, lambamaksa või saakali jälgede vahel. Kõige lihtsakoelisem loitsimine on mingi füüsilise tegevuse sooritamine eesmärgiga, et sellele midagi järgneks: nöörile tehakse sõlm sisse ja pannakse sängi alla, et põhjustada suguvõimetust, külvatud põllul sooritatakse suguakt, et suurendada viljasaaki; pildi sisse torgatakse nööpnõelad, et tekitada kellegile valu või vigastusi. Mehaaniliste abinõde kasutamisest aste ülemal on keerukam loitsimine, kus kutsutakse appi vaimud
annaabi.ee 
